TÄISMAHUS: Kremli esitööstur: kriis muutis Eesti ligitõmbavaks ja suhted paranevad
Eesti meeldib Venemaa ärimeestele, sest on euroala musterriik, kinnitas Venemaa töösturite liidu president Aleksandr Šohhin pärast eilset kohtumist riigikogu väliskomisjoni liikmetega Eesti suursaatkonnas Moskvas.
Kuidas teie seletate Eesti ja Venemaa suhete ootamatut soojenemist?
Tegelikult ei ole selles midagi ootamatut, sest juba viimase paari aasta jooksul on toimunud küllaltki intensiivsed konsultatsioonid näiteks parlamendikomisjonide vahel.
Me jõudsime nendel kohtumistel ühisele järeldusele, et riikidevaheliste normaalsete suhete, samuti normaalsete ärisuhete arengut takistab ennekõike piirilepingu puudumine.
Praeguseks on kogunenud juba selline kriitiline mass, et me võime lähikuudel asuda taas piirileppe sõlmimise juurde ning oluliste majanduslepete nagu topeltmaksustamise vältimise ja investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise juurde.
Venemaa äriringkondades levinud nägemuse kohaselt oleks kahe riigi vaheliste suhete parandamiseks vajalik mingi suur ühine investeerimisobjekt või siis transiidi hüppeline kasv. Kuidas teie neid võimalusi näete olukorras, kui transiit läbi Eesti on suures mahus suundunud Ust-Luuga sadamasse?
Isegi meie ärisuhete elavnemine ei too seetõttu tagasi neid kaubamahtusid, mis läksid Muuga ja Sillamäe sadamale kaduma. Peame hea seisma, et ärisidemed areneksid teistes suundades: väike ja keskmine ettevõtlus, turism, põllumajandussaaduste ümbertöötlemine ja eksport Eestist Venemaale. Transiidiprojektid on suurfirmade mängumaa, kuid suurfirmad vaatavad alati valitsuste poole, lootes sealt toetust ja vähemalt õnnistust. Sellepärast ei maksa ka transiidiprojekte maha kanda. Suurte kaubakoguste jaoks on meie piiri infrastruktuur selgelt ebapiisav, mistõttu tuleb tõsiselt arutada, kas ehitada Narva jõele uus sild või asuda olemasolevat laiendama. Kuid kõige olulisem on avada uusi uksi keskmise suurusega ärile.
Venemaa suurärimehed ei lahku tõenäoliselt ka nüüd Küproselt, sest selle riigiga on seotud keerulised äriskeemid. Kuid kas Eesti ja Läti võiksid teie ärimeestele pakkuda omalaadset Küprose alternatiivi?
Küpros ei pakkunud meie ärimeestele huvi mitte ilusate randade ja sooja mere pärast, kuid nüüd muutub ta ennekõike kuurordisaareks.
Eesti ja Läti ei saa mitte kuidagi muutuda meie ärimeestele Küprose aseaineks, sest sealne äri on sootuks teistmoodi üles ehitatud. Küprosega seotud ärid olid üles ehitatud väga keeruliste skeemidega, milles Küpros ise polnud sugugi ainukene komponent.
Ma usun, et Euroopa Keskpank ei luba Eestil, Lätil või ükskõik millisel teisel liidu liikmel muutuda uueks offshoreriigiks.
Kui rääkida keskmise suurusega äridest, mis ei otsi endale mugavat lahesoppi maksudest hoidumiseks, siis muutub pangasüsteemi usaldusväärsus ja finantspoliitika stabiilsus määravaks. Eesti võib sellises olukorras osutuda ligitõmbavaks sihtkohaks.
Riigikogu edukas visiit Moskvasse, mille eesmärgiks oli piirilepingu sõlmimisele kaasa aitamine, sai teoks tänu Eesti tööandjate keskliidu endise juhi Enn Veskimägi ja president Vladimir Putini ning peaminister Dmitri Medvedevi nõuandjana tuntud Šohhini ühistele pingutustele. Just tänu Šohhini isiklikele suhetele sai eelmisel aastal võimalikuks väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõbralik kohtumine riigiduuma väliskomisjoni esimehe Aleksei Puškoviga, kes alles mõned aastad tagasi kuulus Eesti väga ägedate kritiseerijate hulka.
Aleksandr Šohhin
•Sündinud 25. detsembril 1951 Arhangelski lähedal.
•Kaks korda (1991–1994 ja 1998) olnud Venemaa peaministri asetäitja.
•1994–2002 riigiduuma liige
•Alates 2005. aastast juhib Venemaa töösturite ja ettevõtjate liitu.
