„Oht isikuandmete lekkeks on kohtu poolt tõepoolest õiges kontekstis esile toodud. Enne andmekaitseinspektsiooni menetluse lõppu ei ole aga täit kindlust, mis saab valideerimisest edasi. Lihtsustatult: kohtupraktikat võib olla erinevat ja lihtsalt naljapärast ei ole nutikas endale vaidlust kaela tuua,” ütles ta.

Ginter leiab, et maakohtu otsus viitab lüngale valideerimissüsteemi loogikas. „Väärteokoosseis ütleb, et karistatakse, kui puudub sõiduõigust tõendav dokument. Valideerimisest ühistranspordi seadus ei räägi,” ütles Ginter.

Samal ajal rõhutas ta, et esimese astme kohtu otsusest ei saa teha järeldust, et tulevikus valideerimisnõuet enam täitma ei pea. „Võimalik on, et tulevikus sõnastatakse terminit „sõiduõigust andev dokument” teisiti,” viitas Ginter võimalusele, et Tallinna valideerimissüsteemi tõttu tuleb õigusakte muuta.