Enamikku investoritest huvitab saadav tulu, ka firma põhikirjas on ülesanne ikka aktsionäridele kasumit toota. Meil on finantsinvestoritega olnud juba pikaajalised kogemused. Meie esimene investor oli TeliaSonera. Nad olid sunnitud meie juurest lahkuma muudatuste tõttu seaduses, mis ei lubanud enam olla kahel telekomifirma poolel korraga. Pärast seda tulid meile esimesed finantsinvestorid, siis teised ja nüüd kolmandad. Seega ei ole see meile uus situatsioon.

••Sihin sinnapoole, et kui suuromanikul on soov teenida tulu, aitaks seda juurde tuua teenuste kõrgem hind.

Eks me püüame oma tooteid hinnastada vastavalt konkurentsisituatsioonile. Ei saa asju müüa kallimalt, kui head sõbrad konkurendid seda ei tee. Ma ei näe küll hinnastrateegias mingit muudatust tulemas.

••Osta soovijaid oli lõpus neli. Miks te ei otsustanud Viasati või STV kasuks, mis andnuks Eestis turgu juurde?

Oli tõesti üks pakkuja, kes nägi pakkumisstruktuuri, kus on lisaks meile ka STV sees. See pakkuja aga ei teinud kõige paremat pakkumist. Nii lihtne see oligi. Müüvatel aktsionäridel oli vaid üks kriteerium — hind.

••Mis on uued teenused või tooted, mille abil turuosa kasvatada?

Selles tööstusharus laiemalt on kaks suunda, mille poole areng käib. Üks on interaktiivsus, mis tähendab, et telepilt ei tule enam lineaarselt, vaid sa saad seda ise mõjutada. Salvestada ja vaadata siis, kui seda tahad.

Teine suund on TV everywhere (telepilt igal pool — U. J.). Inimene ei ole seotud enam ühe ekraaniga, kuhu signaal tuleb, vaid tal on võimalus kasutada teisi ekraane. Tahvelarvutite ja väikeste telefoniekraanide abil saab saateid vaadata mujal. Näiteks oled mingi ETV seriaali enda jaoks salvestanud, oled Riia lennujaamas, lennuk hilineb ja vaatad eile pooleli jäänud sarja lõpuni. Millal sinnamaani peaks astuma? Sellest räägitakse palju, aga see on kõik väga kulukas. Õiguste maailm on siin keeruline. ETV on ostnud sarja Eestisse, aga kas meil on õigus lubada inimesel seda vaadata Riia lennujaamas? Siin on põhjus, miks see asi väga kiiresti ei arene.