Kas Eestisse on vaja hoolduskindlustust?
Näiteks Saksamaal peavad töötavad inimesed iga kuu maksma hoolduskassasse 1,025% palgast, tööandjad peavad panema sama palju juurde. Need üle 23-aastased inimesed, kellel pole lapsi, peavad maksma 1,275% palgast. Kui inimene vajab hooldust, katab hoolduskindlustus tema kulud kuni teatud maksimumpiirini: päevahoiu, vannitoa või trepi kohaldamise, hooldekodu, koduhooldaja visiidid.
Vambola Sipelgas
Lõuna-Eesti hooldekeskuse juhataja
Idee hoolduskindlustusest on ilus, aga ma kahtlustan, et praegu on Eesti riigis maksukoormus juba niigi üsna suur ja on küsitav, kas inimesed oleks võimelised seda maksma. Sissetulekud on inimestel ikkagi üsna väikesed ja täiendavat maksutõusu ei kannata paljud välja. Tänagi meil (eile – toim) viidi üks vanainimene ära, kes oli siin neli aastat olnud, ta vajab ilmselgelt abi, aga tütar ei saa enam hooldekodu eest maksmisega hakkama, ei saa enam kodus elektrit ja telefoni makstud. Eks see probleem hooldamise eest maksmisega seisab Eestis alles ees, sest nii palju noori on ära läinud välismaale tööle ja elama.
Vabatahtlikult kogudes oleks hoolduskindlustus veel mõeldav. Aga riikliku kindlustuse osas – haiguskindlustuse põhjal aga tean omast kogemusest, et kui häda käes, siis pead ikkagi ise maksma ja eraarsti juures käima.
Mart Jesse
Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse esimees
Olukorras, kus maksumaksjate arv tulevikus väheneb ja vanemaealiste osakaal suureneb, on nõudluse kasv hooldusteenuste järele ilmne. Rääkides selle valdkonna rahastamisest tasemel, mis tagaks vanaduspõlves inimväärse toe, siis ainult riigieelarvelistest vahenditest ei suudeta seda tulevikus kindlasti teha. Inimese endapoolne finantseerimine on kindlasti vajalik ja eraõiguslik hoolduskindlustus oleks kindlasti üheks lahenduseks. Küsimus saab olema väga aktuaalne ennekõike nende inimeste jaoks, kellel endal järeltulijaid ei ole. See, kas hoolduskindlustus peaks olema inimesele kohustuslik, on juba põhjalikuma arutelu küsimus.
