Mõned saadikud reageerisid kutsele pahameelega. Eesti Päevalehe valduses on seitsme rahvasaadiku e-kirjad riigikogu listist.

„Tegelikult on ikka absoluutselt arusaamatu, et mispärast häbeneb riigikogu endiselt kasutada oma logol riigivappi! Olgu siis või selle stiliseeritud kujutist! Millisel meie riigi institutsioonil oleks sellele veel suurem õigus? Aga meie logol on jälle vaid mingid arusaamatud nurgad ja kriipsud. Eriti tundub see nii olevat nende jaoks, kel pole olnud võimalust RK hoones viibida ega seinu seestpoolt kaeda,” pahandas Väino Linde.

Asutuse põhiväärtused

„Toetan Linde seisukohta. Mistahes institutsiooni sümboolika peaks väljendama selle institutsiooni staatust,” märkis Paul-Eerik Rummo.

„Toetan ka Väino arvamust. (…) Oma riigi lippu ja vappi peaksime rohkem väärtustama ja kasutama riigikogu majas ja ka väljaspool seda,” kirjutas Ester Tuiksoo.

„Toetan samuti Väino Linde arvamust. Isegi visiitkaardi andmisel on üpris raske seletada, mida need nurgad küll tähendavad ja esindavad,” lisas Jaak Allik.

„Tundub, et teema kütab kirgi rohkem, kui mõni riigi elu korraldav seaduse eelnõu. Aga eks see on ka arusaadav — visuaalne identiteet on läbi aastasadade olnud eristumise märgiks ja annab edasi asutuse põhiväärtusi. Tore on, kui selle teema kontekstis tõesti kõik 101 riigikogu liiget suudaksid ühise visuaalse identiteedi nimel ühineda terviklikuks „meieks”,” kirjutas Laine Randjärv.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid