Sada miljonit siia, sada miljonit sinna, aga kui mitu kooli me siis ehitame?
Umbes kuu aega tagasi otsustas valitsus, kuidas Euroopa Liidu tõukefondidest saadav 3,2 miljardit eurot järgmise seitsme aasta jooksul jaotatakse.Siiamaani pole peale kuivade arvude avaldamise veel üldse räägitud sellest, kuhu Eestile eraldatav raha konkreetsemalt läheb.
Eesti Päevaleht võttis euroraha valdkonniti ette ja uuris, mis täpsemalt on kavas sellega teha. Alustame ülevaadet haridusvaldkonnast.
Kalev Härk on üks neid Eesti linnapäid, kes sõitis eelmise aasta lõpus Tartusse ja pani haridusministeeriumis oma allkirja koostöölepingule. Selle eesmärk on renoveerida Valgas gümnaasiumihoone, mis oleks selle maakonnakeskuse puhas riigigümnaasium. Aprillis välja kuulutatud eurotoetuse saajate hulgas aga Valga projekti polnud.
Härk on enda sõnul juba haridusministeeriumi ametnikega sel teemal rääkinud: tõenäoliselt investeeritakse Valga riigigümnaasiumisse siis järgmisel finantseerimisperioodil. Kuid kohalikud lootsid kiiremini pihta hakata.
Koolivõrgu korrastamine on võib-olla üks eurorahast suurema tüki saanud reform, mis järgmise seitsme aasta jooksul peaks valmis saama. 241 miljonit eurot, sellest 204 Euroopa Liidu tõukefondidest, on summa, mis pärast mitut valitsuskabineti istungit lõpuks üldhariduse reale jõudis. Võrdluseks võib võtta eelmisel aastal välja kuulutatud eelmise eelarveperioodi 24 miljoni euro konkursi, mille eest tehakse korda või ehitatakse uued koolid viide omavalitsusse.
Esialgsed kavad
Lihtne arvutus, et nüüd saab valmis 50 kooli, sest raha on kümme korda rohkem, ei pea lõpuni paika. Ministeeriumidel on valmis alles esialgsed kavad, kuidas 3,2 miljardit eurot ära kulutada, ja seetõttu on üksikasjad alles väljatöötamisel. Igaks juhuks tuleb mainida sedagi, et kõik valitsuse paika pandud plaanid tuleb kõigepealt Euroopa Komisjoniga kooskõlastada ja panna sellisesse vormi nagu partnerluslepe. Enne seda läbivad need veel hindamisvooru, mille eestvedaja on poliitikauuringute keskus Praxis. Kõige tagatipuks pole üldse veel kindel, kas Euroopa Parlament ja Euroopa nõukogu läbirääkimised jätavad eelarvesummad samaks.
Selge on, et sadade miljonite eurode umbkaudne jaotus on nüüdseks paigas. See on paigas järgmiseks seitsmeks aastaks ja kui valitsus saab oma tahtmise, siis muutuvad ehk vaid komakohad.
Kõige lihtsam on esile tuua raha, mille eest hakatakse ehitama hooneid. Haridusministeeriumi kokku pandud kava kohaselt peaks üldhariduskoolide võrku pandava 241 miljoni eest saama kolm asja: kodulähedaste põhikoolide korrastamise, maakondliku keskhariduse kindlustamise ja erivajadustega lastele mõeldud koolid.
Muidugi kinnitas haridusministeeriumi planeerimise asekantsler Kadri Maasik, et pole veel täielikult paika pandud, kuidas see raha kolme eesmärgi vahel jaotub. Küll annab ta vihjeid selle kohta, kuidas rahajagamine toimub. Selle aasta 24 miljoni eurone viie kooli pilootprojekt annab võimaluse hakata kohe ette valmistama uut taotlusvooru uue euroraha jaoks. „Kui vaadata, mis osa Eestist on seni katmata, siis on see küll eesmärk, mis sellest rahast ära teha,” ütles ta.
Küsimusele, kas selle peale võib helistada Valgasse ja öelda, et nüüd on neil raha olemas, andis Maasik vastuse, mis vajab omamoodi tõlkimist: „Kindlasti on neil võimalus taotleda uue perioodi vahenditest ressurssi.”
„Me oleme oma eelarves näinud vahendeid, et näiteks projekteerimisega seotud küsimusi hakata finantseerima. Et saaks need koolid varem valmis. Et õpilased saaksid kaasaegsetesse õpikeskkondadesse kiiremini õppima,” lisas ta.
Tõlkes võiks see kõlada nii: iseenesest ei pruugi sellest 241 miljonist ainult gümnaasiume ehitada, vaid see raha võib minna ka muudeks kuludeks, nagu ehitusprojekteerimine. Aga üldiselt oleks koolidel mõistlik esitada taotlus niipea, kui taotlusvoor välja kuulutatakse, sest haridusministeerium tahab ehitusega võimalikult kiiresti pihta hakata.
EKA ja sisekaitseakadeemia?
Teine samasugune käegakatsutav küsimus oleks kõrgharidusvõrk. „Suur osa kõrghariduse taristust korrastati praegusel perioodil, mistõttu [uuel] 2014+ perioodil vajavad toetust üksikud prioriteetsed objektid,” seisab ministeeriumi koostatud ülevaates kõrghariduse kohta, millele on eraldatud umbes 67 miljonit eurot, sellest 57 miljonit eurotoetust.
Eesti Päevalehega vestelnud allikad on märku andnud, et kõrgkoole on ideede nimekirjas kolm: Eesti kunstiakadeemia, sisekaitseakadeemia ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia. Ministeerium tõrgub täpsustamast. „Praegu pole see hetk, kus oleksid otsused langetatud konkreetsete objektide osas,” ütles Maasik. Igal juhul ei saa selle raha eest kõike valmis – ainuüksi sisekaitseakadeemia hinnaks on pakutud juba 98 miljonit eurot.
Umbes aasta aega tagasi pidi Eesti kunstiakadeemia pärast sekeldusi raha ja ehitushindadega tagasi tõmbuma ja nentima, et sellest euroraha perioodist nemad oma maja valmis ei ehita. Eesti Päevalehe andmeil kohtusid haridusminister Jaak Aaviksoo ja peaminister Andrus Ansip märtsi lõpus kunstiakadeemia rektori Signe Kiviga, et uue maja olukorda arutada. Ministeerium kinnitas toona, et juttu oli uuel perioodil raha saamisest, ja nüüd paistab, et tõenäoliselt nii ka läheb.
Küsimusele, millal võib minna Signe Kivi juurde ja öelda, et raha on nii ja nii palju ning oleks aeg kopp maasse lüüa, vastas Maasik sama krüptitult kui Valga gümnaasiumiehituse kohta. „Meie oleme haridusvaldkonna puhul sättinud ajakava nii, et selle aasta jooksul oleks valdav osa meetme aluseks olevaid määruseid olemas. Sellele järgnevalt oleks siis võimalik ja kohane taotlusvoorude väljakuulutamisega alustada,” valis Maasik väga täpselt sõnu. Eesti Päevalehe tõlge: „Selle aasta jooksul.”
Paika saanud euroraha jaotuse kohta tehtud esialgsed plaanid, mille nimeks on partnerluslepe koos rakenduskavaga, on antud hinnata poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikutele. Praeguseks on esimene hindamisetapp läbi ja ees seisab tõsisem töö: reedel jõudsid nendeni partnerlusleppe ja rakenduskava eelnõud.
„Meie ülesandeks on peegeldada kõrvalt vaatava eksperdi pilguga tagasi, et kas see, mida planeeritakse, on just see, mida on vaja teha. Kas need tegevused, mida kavandatakse, viivad eesmärkideni. Kas eesmärkide saavutamine lahendab neid probleeme, mis on Eesti arengu jaoks kõige piiravamad,” võttis protsessi juhtiv Katrin Pihor Praxise töö põhimõtte kokku. „See on sõltumatu tagasiside planeerimisprotsessile.”
Tegemist on ääretult keerulise ja bürokraatliku süsteemiga: Euroopa Komisjon ja Eesti riik peavad kokkuleppele jõudma, eksperdid peavad neid leppeid hindama ja nende täitmise kohta tuleb aru anda (muidu küsitakse raha tagasi). Sellepärast on nii Praxis kui ka rahandusministeerium ja valitsus üldse võtnud seekord sellise suuna, et kõik plaanid räägitakse kõigepealt läbi ning tehakse jooksvaid täiendusi ja parandusi, et vältida viimase hetke vastasseise ja alustada raha jagamist võimalikult kiiresti.
„Keegi ei kahtle, et kõrge tööhõive või majanduskasv on oluline, kuid selle saavutamiseks on palju erinevaid teid, mille vahel tuleb teha mõistlik valik,” selgitas Pihor, et nüüd hakatakse konkreetsemalt hindama, kuidas varem püstitatud viit suurt eesmärki täita. Samuti pole võimalik veel eriti üksikasjalikult öelda, kui mõistlik on kulutada mingi summa konkreetsele hoonele, kuid seda, kas summast soovitud tulemuste saavutamiseks piisab, saab juba üldjoontes hinnata.
Sügisel kuulutati välja esimene suurem koolivõrgu korrastamise konkurss. Tingimustele vastavad omavalitsused said konkureerida 24 miljoni suurusele eurotoetusele, kui nad teevad oma linna või valda nn puhta gümnaasiumi.
Mitu omavalitsust – Valga, Jõhvi, Põlva, Tartu, Pärnu ja Võru – sõlmisid seetõttu aasta alguses haridusministeeriumiga koostööleppe, et kui nad euroraha saavad, siis muudavad oma kooli riigigümnaasiumiks ning riik maksab projekti omaosaluse ja hakkab edaspidi gümnaasiumi ülal pidama.
Aprillis kuulutas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) välja, et kõigist taotlejatest jagus raha kokku viiele koolile – Jõhvi, Pärnu, Sillamäe, Tartu ja Võru projektidele. Kevade jooksul on mitme kooli projekteerimise hanked ka välja hõigatud, ehitamiseks peaks loodetavasti minema aasta jooksul.
