SEB kindlustus: geeneetilise info kättesaadavus võib tekitada olukorra, kus osa inimesi on kõrge hinna tõttu kindlustamatud
Eesti Päevaleht kirjutas teisipäeval (28.05) geenitestil põhinevast Tartu Ülikooli geenivaramu tervishoiuprojektist. Sisuliselt tähendab personaalne tervishoid, et igale projektis osalevale inimesele koostatakse individuaalne geenikaart, mis toob välja tema haigestumise riskid.
SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst arvab, et kui kindlustusseltsid saavad enda kasutusse inimese geenipanga info, mis näitab soodumust rasketeks haigusteks, siis võib tekkida teatud hulk kindlustamatuid isikuid, sest hind osutub liiga kalliks.
Kuidas näete geneetilise info teoreetilist olemasolu mõjutamas kindlustusteenust pakkuvate firmade tööd?
Geeniuuringuid kui väga konkreetselt riskifaktoreid tõestavat infot me ei kasuta (ja ei tohigi kasutada), kuid vahel võib viide peituda päriliku eelsoodumusega haiguste loetlemises või lähedaste sugulaste surmapõhjustes. See ei ole kunagi riskisuurendusel ainsaks aluseks, kuid võib anda lisainfot juhul, kui kliendil endal on juba mingi terviseprobleem.
Sotsiaalminister kinnitas, et personaalne tervishoid ravikindlustusmakse suurust ei mõjuta, kuid kuidas peaks sellisesse informatsiooni suhtuma näiteks elukindlustuse müümisel?
Ravikindlustus on kõigile kohustuslik, mistõttu ei teki inimesel võimalust teha otsuseid enda kasuks. Sõltumata infost peab makse ikka maksma ning need ei sõltu terviseseisundist vaid palgast. Olukord on erinev, kui kindlustusvõtjal on rohkem olulist infot, kui kindlustajal ning kindlustus vabatahtlik.
Kas näete oma ala spetsialistina ka selles suuremaid probleeme?
Probleem võib tekkida sellest, kui oleme kliendiga kindlustusriski hindamisel ebavõrdses situatsioonis. Klient teab enda probleeme, aga ei avalda seda infot, samas on tal suurem huvi kindlustada. Kui selle tagajärjeks on nn „probleemidega“ klientide suurem kindlustatus, siis lõpuks võib selle tõttu riskikindlustuse hind hoopis kasvada. Aga kuna täpsema info teadmisel kasvab haiguste suhtes ennetav tegevus, siis see võib tasakaalustada eelpool kirjeldatud riski.
Suurem probleem võib tekkida eluaegse pensioniga, mida hakkavad võtma/ostma ainult „probleemideta“ inimesed, sest teistele pole see tehing kasulik. Siin võib küll ette ennustada kindlat teenuse hinna kasvu.
Tänases praktikas peame kliendilt küsima nõusolekut tema terviseseisundi andmete kasutamiseks. Kui geeniinfo massilise kasutamise tulemusena peaks tekkima olukord, kus kindlustusandjad omavad olulisel määral vähem infot (ei saa määrata õiget hinda) ning probleemidega klientide osakaal suureneb, siis tulemuseks on kas hindade kasv või kliendilt täiendava info küsimine, antud juhul siis kliendi personaalset geeniuuringu tulemust.
Siit jõuame jällegi veel ühe potentsiaalse probleemini. Nimelt, kui seltsid saavad enda kasutusse inimese geenipanga info, mis näitab soodumust rasketeks haigusteks, siis juba eos võib meil tekkida teatud hulk kindlustamatuid isikuid, sest hind osutub liiga kalliks.
Kui on olemas geneetiline info ja seda näiteks kasutataks kindlustussektoris, kas peaks ka arvesse võtma inimeste halbu harjumusi (probleeme, mis inimesed ise endale tekitavad)?
Kindlasti peab ja kindlustajad teevad seda ka. Üldises plaanis annab geenitehnoloogia arengust tulenev täiendav personaalne info võimaluse igale inimesele tegeleda tõhusama ennetusega, mis hoiab ära (või lükkab edasi) terviseprobleeme ning pikendab ka eluiga, mistõttu peaks lõpuks tekkima mõju nii tervishoiukulule kui ka kindlustushindadele. Riskide kindlustamisel, täpsemalt surmajuhtum ja haigused, hinna langemise suunas ning pensioni kindlustamisel hinna kallinemise suunas, viimasel juhul on tegu siis eluaegse pensioniga.
Kindlustusseltsid küsivad juba täna infot, mis aitaks riske paremini hinnata. Riskihindamisel arvestame üldiselt konkreetse kliendi tervisega lepingu sõlmimise ajal. Selleks on küsimustikus rida küsimusi kliendi tervise ja elustiili kohta.
Elustiili all peame silmas kliendi elule ja tervisele mõju avaldavaid faktoreid, mis on inimese enda mõjutatavad – näiteks suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, kaal, hobid-harrastused. Riskisuurenduse põhjusena esineb kõige arvukamalt just elustiiliga seotud riske, mille mõjutamine on kliendi enda käes.
