Maakonnakohus vs. ringkonnakohus: erinevad arusaamad maadevahetusest
Kuna ka ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud, ei saa keegi öelda, kumb kohtuaste on üht või teist asjaolu õigesti käsitlenud.
Eesti Päevaleht esitab valiku maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohti, millest mõnedki lahknevad lausa äärmuslikult.
• Kas alustada menetlust?
MAAKOHUS
Kapo ei oleks tohtinud oma komissari ettekande põhjal kriminaalmenetlust alustada, sest puudus ajend. Tulnuks luua uurimisgrupp, koguda lisadokumente ja alles siis kaaluda menetluse alustamist.
RINGKONNAKOHUS
Seadustik sätestab kriminaalmenetluse kohustuslikkuse: uurimisasutus ja prokuratuur on kohustatud kuriteo asjaolude ilmnedes menetlust alustama ja toimetama. Kui kohtuotsust tehes tuleb tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis menetluse alustamist otsustades tuleb tõlgendada iga kuriteokahtlus menetluse alustamise kasuks.
Samuti ei ole kriminaalmenetluse alustamine kohtulikult vaidlustatav.
• Mitu päeva on kahes kuus?
MAAKOHUS
Kuna jälitustoimingute lube on antud mõningatel juhtudel välja kauemaks kui kuuekümneks päevaks, siis on need toimingud ebaseaduslikud ja tõendid lubamatud.
RINGKONNAKOHUS
Kuudes mõõdetavate tähtaegade puhul ei ole neis olevate päevade arvul tähtsust. Kuna kuudes on erinev arv päevi, siis võivadki kuudes arvutatavad tähtajad päevade arvult erineda. Seega ei ole kuu määratletud kolmekümne päevaga, nagu maakohus ekslikult märgib.
• Kas veoautol on põhiõigused?
MAAKOHUS
Kuivõrd jälitustoiminguga riivatakse isiku põhiõigusi ja veoautol põhiõigusi olla ei saa, siis oli veoauto varjatud jälgimine ebaseaduslik.
RINGKONNAKOHUS
Senise kohtupraktika kohaselt saab varjatult jälgida isikut, asja või paikkonda. Jälitustoimingute eesmärk on esmajoones varjatult tõendite ja teabe kogumine. Seega kogutakse asja, sealhulgas auto või arvuti varjatud jälgimisega tõendeid mitte nimetatud asjade, vaid jälgimise alla võetud isiku kohta, mistõttu maakohtu väited veoautol põhiõiguste puudumise kohta ei ole asjassepuutuvad.
• Meedia püüdis kohut mõjutada?
MAAKOHUS
Menetlemise ajal ajakirjanduses avaldatud artiklid on üldsust eksitavad ja kohtu mainet kahjustavad. Artiklid on kaasa toonud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtete rikkumise.
RINGKONNAKOHUS
Euroopa inimõiguste kohus on leidnud, et kohtumenetluse meedias kajastamine tagab avalikkuse järelevalve kohtusüsteemi üle. Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu leiab, et ajakirjanikel on täielik vabadus otsustada, missuguseid lugusid avalikkuse luubi alla seada ja kuidas neid esitada.
Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas on ajakirjanduses kajastatu takistanud maakohut sisulist otsust tegemast. Kui ajakirjaniku väljendid kohtunikku solvasid, siis oli tal võimalik taotleda vabanduse avaldamist, pressinõukogult hea ajakirjandustava rikkumise tuvastamist või politseilt kriminaalmenetluse alustamist.
• Miks ülekuulamisele?
MAAKOHUS
Kohtueelne menetleja on rikkunud seadusesätteid, kuna ei selgitanud tunnistajatele nende ülekuulamisele ilmumise põhjust.
RINGKONNAKOHUS
Kohtueelses menetluses tunnistaja väljakutsumisel ei saa menetleja enne ülekuulamist tunnistajale selgitada, milliste tõendamiseseme asjaolude suhtes isikut üle kuulata kavatsetakse. Samuti kontrollitakse alles tunnistaja ülekuulamisel tema suhete laadi kahtlustatava või kannatanuga.
• Kas kahtlustatavad pidi vahi alla võtma?
MAAKOHUS
Prokurörid on eksitanud eeluurimiskohtunikke isikute vahi alla võtmisel, sest puudus põhjendatud kahtlus uute kuritegude toimepaneku kohta. Seda kinnitab asjaolu, et prokurörid ise vabastasid vahi alla võetud isikud.
RINGKONNAKOHUS
Vahistamismäärustes on esile toodud kohtu põhjendused kuriteokahtluse ja vahistamisaluste kohta. Asjaolu, et prokurör kahtlustatavad mõni aeg hiljem vabastas, ei muuda vahistamismäärusi ebaseaduslikuks. Seadusest ei tulene, et kord vahi alla võetud isik peaks viibima vahi all kuni kohtuotsuse tegemiseni.
• Põhjendamatu jälitamine?
MAAKOHUS
Villu Reiljani jälitamine oli põhjendamatu ja ebaproportsionaalne, sest seda tehti kokku 663 päeva jooksul ning pikaajaliselt ja ulatuslikult juba enne kriminaalmenetluse alustamist.
RINGKONNAKOHUS
Reiljani kohta ei ole kõnealuses asjas jälitamislube väljastatud ega seda tehtud. Tema põhiõiguse riive toimus teiste isikute telefonide pealtkuulamise või kokkusaamiste kaudu, milles Reiljan oli üheks osapooleks.
