Kümneaastast Narva orelipoissi lummab Bach

Ehkki Andres Narusoni jaoks on orelipink veel liiga kõrge, teeb ta pillide kuningaga imesid.

Kirikuvõlvide all lahvatab kõu: Bachi võimas fuuga paneb õhu värisema. Mäslev helidevoog ehmatab turistidegruppi, nende silmad jooksevad üle remonti ootavate võlvide. Helilaineid paiskub kosena, uudistajad on kimbatuses. Tundub, nagu mängiks orel nurgaorvas ise, organisti pole näha.

Kui viimaks vaibub viimnegi kaja, kostab oreli poolt krabinat. Pillide kuninga tagant väljub ilmutusena kümneaastane poiss, ingeri juurtega Andres Naruson. Kummardab. Kirikupingilt tõuseb õpetaja Tuuliki Jürjo ja vabandab: „See pole kahjuks kontsert, me Andresega lihtsalt harjutame.” Kõigest hoolimata ei vaibu aplaus enne, kui uus helidetulv kiriku värisema paneb. Nii kordub alati, kui Andres Aleksandri Suurkirikus oreliõpetust saab. Jaanipäeva eel astus ta üles orelipooltunniga, kontserdiga, mis pole jõukohane ka aastaid vanematele organistidele.

Loe lähemalt, kuidas üks juhuslik ajalehekuulutus muutis toona kuueaastase Andrese elu tundmatuseni.