Eesti sai esimese katusega silla

Materjaliteaduse ja tehnoloogia jõudsa edenemisega kipuvad muistsed ehitusmaterjalid ununema.

Rannapungerja lähedal Järuskas avati hiljuti Eesti esimene katusega puitsild. Sild ühendab taas Lemmaku küla üle jõe asuvad osad, mille lahutas kümmekond aastat tagasi üleujutus, mis uhtus vana silla minema.

Järuska külarahva soovil ning Tudulinna valla ja maaelu arengut toetava fondi abil valmis sild, mis ühendab eneses nii insenerioskused kui ka arhitektuurikunsti. 28. juunil avatud sild meenutab selle projekteerinud arhitekt Illimar Kalgi tahtel sealseid alasid mõne sajandi eest asustanud vadja päritolu poluvernikute aita: sild on eripärase kaugele esileküündiva katusega.

„Katus ei ole ainult uhkuse pärast, sel on kaks otstarvet,” ütleb silla ehitamist juhtinud OÜ Hobbiton insener Andres Uus. „Katus pikendab silla elu vähemalt saja aastani, nii et seda parandama ei pea. Ja katuse ning silla vaheline sõrestik pole ilu pärast, vaid kannab silla raskust.”

Tõepoolest. Talasid jõe kallastele valatud betoontugede peal seisval Järuska sillal ei olegi. Selle asemel on võreseinad, millel maanteemuuseumi näitus Eesti puitsildadest.

Silla ehituse algataja ja vedaja, Lemmaku küla elanik Signe Roost meenutab, et kokku läks peaaegu kümme aastat, kuni alguses ulmelisena tundunud mõte lõpuks projekti ja raha sai.