Alkoholitarbimise tendents on püsinud jätkuvalt kõrge, eestlased on alati palju joonud. Tarbimine vähenes ainult kriisi ajal, umbes 2008. aastal, kui nägime, et kiirabi tõi ka vähem alkoholismipsühhoosiga inimesi haiglasse.

Ravile tulevate inimeste sooline ja vanuseline proportsioon on enam-vähem sama. Muutunud on eelkõige süsteem: Nõukogude ajal oli ravi süsteemne ja sundviisiline, praegu aga täielikult vabatahtlik. 

Inimesed maksavad haiglas oldud päevade eest, võimalik on ka anonüümsus, seega ei tasu ravile tulekut karta. Pereliikmed on küll hädas, kui alkohoolik ravile minna ei taha, kuid sundravi poleks parem, sest alkoholismiga toimetulekul on tähtis siiski inimese oma tahe.

Loe veel, mida riik saaks teha, et inimesi alkoholi küüsist päästa ja ühtlasi haigekassa raha kokku hoida.