Töökogemus välismaal karjäärile Eestis hoogu ei anna

Tartu ülikooli teadlaste uuringust selgus, et ajutiselt välismaal viibitud aeg ametiredelil tõusta ei aita, naiste puhul võib tendents olla isegi negatiivne.

Tänavu avaldatud ligi 7500 eestlase andmeid käsitlevas uuringus analüüsiti välismaise töökogemuse ja ametialase mobiilsuse vahelisi seoseid. Tavakeelde tõlgituna uuriti seda, kas aastatel 2000-2009 välismaal töötanud eestlastel oli hiljem kergem kodus paremat tööd saada. Lühike vastus on ei. „Ükskõik, kas vaatame andmeid vanuse, töövaldkonna, haridustaseme või isegi sihtriigi lõikes, positiivset seost välismaal viibimise ja pärast naasmist parema töökoha saamisega ei ilmnenud," võttis üks autoreid, majandusteadlane Jaan Masso uuringu kokku.

Analüüsis võrdleski Masso ajutiselt võõrsil töötanud ja Eestis pidevalt viibinute ametikoha vahetusi. Ehkki kõik uuritud andmed pärinesid CV Keskuse andmebaasist ning kõigi eestlaste andmed seal mõistagi ei kajastu, on valim autorite sõnul siiski piisav üldistamiseks, sest andmed esindavad ligi kümnendikku kogu Eesti tööealisest elanikkonnast. Uuringu tulemused näitavad, et kui siin olnute puhul oli tõenäosus tööd vahetades paremat ametikohta saada umbes 60%, siis välismaal töötanutel oli see peaaegu sama - 59%. „See vahe on ju peaaegu olematu," tõdes Masso. Küll aga tõi ta esile, et naiste puhul esines ka vastupidist efekti, mis tähendas, et pärast välismaal käimist oli Eestis saadud ametikoht halvem kui enne lahkumist. Siinkohal tasub aga rõhutada, et naiste puhul võib rolli mängida Eesti tööturu eripära, kus naised on pärast igasugust äraolekut halvemas olukorras kui mehed - pole vahet, kas minnakse välismaale või ollakse lapsega kodus. 

Loe edasi, miks võib naiste karjäär Eestisse naastes vähikäigu teha ja miks eksperdid siiski välismaale tööle minna soovitavad.