Eluaegse sotsiaaltöötaja Aili Kibuspuu majake Kärdlas võiks vabalt kanda seebimuuseumi auväärset tiitlit ning anda Kärdlale seebipealinna aunime. Kokku on Ailil seepe poolteist tuhat või rohkemgi. „Laatadele ei julge ma enam ammu minna, raiskan seal kogu pensioniraha seepidele, tulen tagasi, taas paarikümne euro eest seepe kaasas," räägib ta lauale kuhjatud pesemisvahendite kõrval.

Et seebid on ta saatus, sai Aili aru 1976. aastal, kui õetütar kinkis talle seebi „Pille-Riin". Sellest sai kollektsioon alguse. Kuigi ka varem, näiteks siis, kui Aili lapsena Tallinnas laulupeol käis, olid seebid teda kutsunud. Taskuraha, mis teistel lastel läks jäätise ostmiseks, kulus Ailil seepidele.

Loe ja vaata edasi, millised on Aili Kibuspuu kollektsiooni kõige erilisemad seebid ja millest on seepi keedetud.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega