SDE vastus Rain Rosimannuse kriitikale: et jõukaks saada, tuleb panustada inimesse
Reformierakondlane Rain Rosimannus süüdistas sotse rahasse hoolimatult suhtumises, sest raha tulevat lihtsalt kuskilt. Iseenesest tüüpiline Reformierakonna poliitretoorika, kus väite tõestuseks on vaid väide ise.
Kõrvutades sotsiaaldemokraatide ja tänase valitsuse ideoloogilisi erinevusi, on selge, et Reformierakond arvab, et inimesse võib panustada, kui riik on rikkaks saanud, sotsid seevastu, et selleks et jõukaks saada, tuleb inimestesse panustada.
Sotsid ei toeta üle jõu elamist. Oleme veendunud, et riigi rahandus peab teenima rahva ja majandusarengu huve, mitte vastupidi. Ehk siis sotsiaaldemokraatide jaoks ei ole piisav, kui on saavutatud eelarvetasakaal hetkeks, kui viimane eestlane kustutab lahkudes tule.
Kui otsida maailmast eeskuju, tasuks vaadata kahe väikeriigi Soome ja Singapuri poole, kelle majandus on viimaste aastakümnetega kiiresti arenenud. Kumbagi ei ole õnnistatud loodusvarade või sõjalise neutraliteediga, kuid Maailma Majandusfoorumi koostatud konkurentsivõimelisemate riikide edetabelis hoitakse teist ja kolmandat kohta. Loomult on tegu erinevate riikidega, seda nii geograafilise asendi, riigikorralduse, inimvabaduse ning üldise solidaarsuse mõttes. Singapuri areng on rohkem olnud suurte taristuarenduste keskne, samas on Soome olnud edukam innovatsioonis ning teadusmahukas ettevõtluses. Mõlema puhul on oluline märkimisväärne tervishoidu ja haridusse panustamine ning arusaam, et riik peab võtma suurema vastutuse majanduse käekäigu eest.
Eesti arenguväljavaateid ohustab ennekõike inimvaraga seonduv, alates tervisest kuni innovatsiooniga ettevõtluses. Kui Eesti inimesed on haiged, tööturu jaoks ebasobivate oskustega või sunnitud oma perekonna ära elatamiseks välismaal lihttööd otsima, ei suuda siinne majandus ka suuremat lisandväärtust toota või saa ettevõtluskeskkond paraneda.
Pea kõik uuringud, sõltumata sellest, kas teostajad on kodu- või välismaise taustaga, nimetavad meie esimeseks majanduse probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudust. Innovatsiooni puhul on üks peamiseid kitsaskohti teaduse ja ettevõtluse koostöö. Elik see, et teadusasutustes loodu ettevõtlusse jõuaks, ning et esimesed panustaksid aktiivselt just sellesse, mille järgi teised puudust tunnevad. Samuti on tublisti potentsiaali peidus erinevate sektorite vahelises koostöös. Näiteks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste kasutamises teistes valdkondades eelduseid ettevõtete konkurentsivõimet kasvatada.
Selle eest on vastustus ennekõike riigi kanda. Lähenemisega, kus riigi roll majanduses piirdub ühetaolise tulumaksutaseme tagamise ning eelarve tasakaalu järgimisega, võibki tänase valitsuse kombel väita, et kui majandus kasvab siis on see riigi teene, kui enam ei kasva, väliskeskkonna mõju. Mäletatavasti lubas Reformierakond 2007. aastal viia Eesti viieteist aastaga viie rikkama Euroopa riigi hulka. Kuue aastaga pole me eesmärgile lähemale jõudnud ning senise mõtteviisiga ka ei jõua. Vastupidi – Eurostati andmetel oli Leedu 2007. aasta SKT 62% EL-i keskmisest, Eestil aga 70%, tänaseks on Eesti langenud protsendi võrra ning Leedu meist aga möödunud.
