Seejuures on Politsei- ja Piirivalveameti usaldusväärsus Vaheri sõnul kerkinud aastatega märkimisväärselt. Kui 1998. aastal usaldas ametit 44 protsenti inimestest, siis täna on sama näitaja 83 protsenti. Kindlasti on tema arvates usalduse tõus seotud muuhulgas sellega, et aastatega on paranenud erinevate institutsioonide koostöö ja selle tulemusena vähenenud ka kuritegude arv – viisteist aastat tagasi oli tapmisi sama palju kui aastas päevi, täna on sama näitaja 50-60 ümber. „Ajad on muutunud ja ma olen küll veendunud, et positiivses suunas,“ ütles Vaher.

„Mis on need tegevused, millega me usaldust loome? Meil on selleks 5500 suhtekorraldajat, kel on aastas miljoneid otsekontakte inimestega,“ rääkis Vaher. Just isiklik kokkupuude on see, mis mõjutab meie usaldust enim ning Vaheri sõnul on iga kontakt võimalus, kas veidi võita, või palju kaotada.

Lõpetuseks märkis Vaher, et tema nägemuses peaks politseinik olema keegi, kes aitaks, selgitaks ja põhjendaks. Kui siiani on olnud fookus liigselt lõpptulemusel, siis nüüd tuleks Vaheri sõnul enam keskenduda tegevuste selgitamisele. Tuhandeid puhumisi ei tehta kellegi kiusamiseks, vaid selleks, et tabada aastas tuhandeid alkoholijoobes juhte ehk potentsiaalseid mõrvareid, tõi Vaher näiteks.