Maksuameti asejuht: riigil on vähe infot, petjad lipsavad läbi

Maksu- ja tolliameti juhataja asetäitja Egon Veermäe sõnul piisab käibemaksupettuseks Lätti mulla müümisest, keerulisemates skeemides liigutatakse aga olematuid väärismetalle. Pettuste ennetamiseks soovib amet üha rohkem suurte tehingute kõrval seista.

•• Rahandusminister Jürgen Ligi ütles oktoobris, et käibemaksupettustes on räiged skeemid, mida tavainimene endale isegi ette ei kujuta. Millised need on?

Kui räägime räigusest, võiks pettused arvestada rahasse. Miljon eurot petta on minu jaoks juba kolossaalne summa. Aga siin on petetud viis miljonit, üle 20 miljoni. See on juba räigus. Või üks hiljutine juhtum, kus esitati käibemaksu fiktiivne tagastustaotlus summas 540 miljonit eurot. Paber muidugi kannatab kõike.

Eestis ostetakse suurtes kogustes suhkrut ja viiakse seda Lätti. Või mulda. Või magusaineid – suhkrut ja kakaod. Praegu läheb meil välja üks maksuotsus 150 000 eurole, mis puudutab marju ja seeni. Mõelge, kui palju on metsas marju, aga näe, petturid ostavad need eraisikutelt kokku ja teevad riiulifirmad, et käibemaks tagasi küsida. Või kas tundub mõistlik tegevus, et Eestis ostetakse suurtes kogustes plaatinat ja müüakse teistesse Euroopa riikidesse? Mis äri see selline on? Mis ärimudel siin on?

Loe edasi, kuidas saaks maksuameti arvates käibemaksu kogumist nii muuta, et fiktiivsetelt mullakoormatelt ei oleks võimalik käibemaksu välja petta.