Toimikukuhjad sunnivad politseiuurijaid vabast ajast tööd tegema
Jõhvis jäi nelja ja poole aasta jooksul lahendamata võrdlemisi lihtne metallivargus.
Uurijad unustasid juhtumi, sest samal ajal oli käsil sadu muid kriminaalasju.
Statistika järgi on uurijatel nüüd küll keskmiselt vähem menetlusi, aga ületunde tehakse endiselt.
Kümne viimase aasta jooksul on kriminaalpolitseist lahkunud laias laastus iga kuues politseinik. Ametis, mis tegeleb kõige ohtlikumate ja raskemini lahendatavate kuritegudega, on see hoiatav statistika. „Tänasel päeval on uurijate töökoormus selgelt suurem, kui nad jõuavad ära menetleda,” tõdes kriminaalpolitsei juht Krista Aas. Paraku neelavad pisivargused ja roolijoodikute kriminaalasjad niigi ülimalt piiratud ajaressurssi, mistõttu kannatavad muud valdkonnad. Näiteks küberkuritegevus, mille avastamine on mitu korda töömahukam.
Mõistetavalt ei taha politsei tuua konkreetseid näiteid, mil määral suur koormus, pidev ajanappus ja ülesannete dubleerimine uurimise kvaliteeti mõjutab. Küll aga tutvus Eesti Päevaleht hiljuti valminud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega, mis osutab halvimal juhul lausa süsteemsele hooletusele. Kuidas teisiti tõlgendada olukorda, et pealtnäha lihtsa varguse toimikut ei avanud mitme aasta jooksul mitu politseiuurijat? Kui politsei- ja piirivalveameti sisekontroll juhtumi klotsideks lahti võttis, avanes Jõhvi kriminaalpolitseist ehmatav pilt: kollektiivi rusub meeletu töötempo, juhtumid rändavad käest kätte ja tagatipuks kaotavad uurijad asitõendeid.
