Karmid faktid: tänased erikoolid on tulevaste vangide kasvulava
Nädala jooksul on avalikuks saanud mitu erikooli noorte mässamise ja koolist põgenemise juhtumit.
Uuringud näitavad, et suur osa erikooli õpilasi jääb ka pärast sealt lahkumist kuritegelikule teele.
Aastate jooksul on räägitud süsteemi muutmisest, ent ekspertide sõnul midagi suurt ära tehtud pole.
Eelmise nädala lõpus näitasid Kaagvere koolist põgenenud tüdrukud teleuudistes avalikkusele keskmist sõrme, mõni päev hiljem laamendasid Tapa erikooli poisid koolimajas ja pistsid seejärel plehku. Mõlemad juhtumid on taas tõstatanud küsimuse, kas ja kuidas riik nende lastega hakkama saab. Ekspertide seisukoht on aga valdavalt üks: ei saa.
Erikool või vangla?
Üks probleemkoht, mida erikoolide puhul praegu esile tõstetakse, on, et need sarnanevad liialt vanglaga nii noorte käitumise kui ka nende hilisemate tegude poolest. Justiitsministeeriumi nõunik Jako Salla sõnas, et noored, kes erikooli jõuavad, on tavaliselt pannud toime juba mitu õigusrikkumist ja kool on üks viimaseid võimalusi enne vanglat. „Need ongi need kõige keerulisemad lapsed. Ja iseenesest, et sellises koolis sääraseid sündmusi juhtub, pole midagi väga erakordset, seda eriti nende tingimuste juures, mis neis koolides praegu on,” kommenteeris ta hiljuti Kaagveres ja Tapal toimunud sündmusi.