Eesti maksuauk on ligi pool miljardit eurot, suurima osa moodustab käibemaks

Maksu- ja tolliameti (MTA) sõnul oli 2012. aastal Eesti maksuauk, ehk saamata jäänud maksutulu, ca 433 miljonit eurot.

Käibemaks moodustab Eesti maksuaugust ligi poole, 46 % ehk 200 miljonit eurot.

Maksu- ja tolliameti 2013. aasta tulemusi tutvustaval pressikonverentsil ütles MTA peadirektor Marek Helm, et järgmisel aastal on fookuses käibemaksupettused ja ümbrikupalgad. Varimajanduse osakaalu vähendamiseks on alanud aastal olulisel kohal töötamise registri loomine ja muutused käibemaksu kontrolli süsteemis.

Sotsiaalmaks moodustab maksuaugust 22% ehk 96 miljonit eurot, füüsilise isiku tulumaks 16% ehk 70 miljonit eurot, pakendiaktsiis 3% ehk 13 miljonit eurot. Kütuseaktsiis, tubaakaaktsiis ja alkoholiaktsiis jätavad maksutuludesse vastavalt 11 miljonit, 35 miljonit ja 9 miljonit augud.

Eelmisel aastal kogus maksu- ja tolliamet ca 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit rohkem (1,3%) kui oli 2013. aasta riigieelarve ootus. Suurim ülelaekumine tuli juriidilise isiku tulumaksust.

2013. aastal äriregistris registreeritud 19 187 uuest juriidilisest isikust tasus aasta jooksul makse ligikaudu 26%, kogusummas 7 miljonit eurot.

Marek Helmi sõnul aitab maksuvõlgnike vastu võitlemisel ka loodetavasti 1. juulist jõustuv seadusemuudatus, mis on kokku pandud koostöös rahandusministeeriumiga, mis annab maksu- ja tolliametile õiguse rakendada ettevõtluskeelu.

Euroopa Liidu komisjoni poolt tellitud 2011. aasta tulemuste põhjal on Eesti maksuauk teiste Balti riikidega võrreldes üsna heas seisus, kuna moodustab SKP-st 1,9%. Naaberriikidest on kõige parem olukord Rootsis, kus maksuauk moodustab vaid 0,2% SKP-st, soomlaste maksuvõlg on 1,5% SKP-st. Läti ja Leedu maksuaugud on vastavalt 4,7 ja 4,4 % SKP-st.

2011. aastal oli maksuauk Eestis 419,1 miljonit eurot.