Ruumiteadlikkus aitab elu nautida

Arhitektuurikeskuse arhitektuuri huvikoolis õpivad noored linnaruumi märkama ja tõlgendama. Miks see hea on?

Igal aastal koostavad ajakirjad ja žüriid edetabeleid linnade kohta, kus on kõige parem elada. Kuigi täpne järjestus on subjektiivne ja sõltub hindajatest, võib pea alati esikolmikust või vähemalt esikümnest leida nii meie naaberlinna Helsingi kui ka üsna lähedal asuva Kopenhaageni. Tabeli tipus on ka Stockholm, mis on kunagi valitud esimeseks Euroopa roheliseks pealinnaks - tiitel, mida sel aastal kannab juba mainitud Taani pealinn. Tallinn sellistesse tabelitesse ei jõua, neis ei ole isegi Tartut ega näiteks Rakveret. Miks?Kahtlemata on mõjuv põhjus juba see, et tabelite koostajad eriti tihti neisse nende jaoks tundmatutesse ja maailma mõõtkavas pisikestesse linnakestesse ei satugi. Isegi kui see on tõsi, ei tundu aga eriti tõenäoline, et mõni Euroopa väikeriigi pealinn või muidu oluline linn võiks praeguses tihedalt interneti- ja lennuliinide võrku seotud maailmas eksisteerida seni avastamata linliku paradiisina. Pigem on alust kahtlustada, et meil alles on, mille poole püüelda.

Kui neid tabeleid kõrvutada selle aasta alguses avaldatud uuringutulemustega, mille järgi 89% tallinlasi on oma elukeskkonnaga rahul, märkame üllatavalt suurt vastuolu. Kui see on tõesti nii, et üheksa igast kümnest pealinlasest on oma kodulinnas õnnelikud, tekib küsimus, miks muu maailm sellest ei tea või sellega ei nõustu. Võib-olla väärtustame linnaelu puhul väga erinevaid asju? Võib-olla kallutab meie hinnanguid väga erinev taustsüsteem või võrdlusvõimalused? Võib-olla ei tasu usaldada uuringut, mida tehes küsitleti ainult 1511 tallinlast ehk 0,4% kõigist linna elanikest?

Loe edasi, mis on ruumipimedus ja kuidas seda vältida.