PPA plaanib kasutusele võtta põhjaliku infoanalüüsi mudeli
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) plaanib kasutusele võtta avaliku informatsiooni kogumise ja analüüsimise süsteemi, et tõhustada enda tegevust eelkõige ennetuse valdkonnas.
PPA on esitanud Euroopa Liidule ühe miljoni euro suuruse rahastustaotluse, mille edu korral hakatakse suvel koostöös TLÜ, TTÜ, TÜ ning Sisekaitseakadeemiaga looma infoanalüüsi mudelit, mille eesmärk on tõhustada kuritegevuse ennetustööd ja kasutada olemasolevat ressurssi paremini.
"Tegemist on simulatsioonimudeliga, mille eesmärk on hinnata tegevuskeskkonda laiemalt - näiteks avalikku arvamust, sotsiaalmajanduslikke tegureid," ütles PPA analüüsibüroo juht Marilis Sepp. Inforuumi analüüsides saab Sepa sõnul analüüsida kuritegude tagamaid ning tegeleda ennetusega.
"Täna toimib politseitöö menetluste käigus kogutud informatsiooni põhjal, kuid tegelikult on avalikus ruumis palju kasutamata jäetud infot," selgitas Sepp. Lisaks kinnitas ta, et info, mida rakendus koguma ja analüüsima hakkaks, on avalik ning lisainformatsiooni inimeste kohta koguma ei hakata.
"Juba paar aastat tagasi üritasime PPA-s hinnata oma tegevuskeskkonda ehk siis neid asju, mis mõjutavad politsei tööd. Kuna see muutus väga keerukaks, jõudsime järelduseni, et ei ole mõtet jalgratast uuesti leiutama hakata, sest selliseid mudeleid mujal maailmas veel tehtud," selgitas Sepp.
USA Purdue Ülikooli Krannert Graduate School of Management ja Department of Computer Sciences professor Dr Alok R. Chaturvedi tegi täna ettekande analoogse süsteemi teemal. Chaturvedi kahekümne aastaga loodud "Sentient World Simulation" keskendub kaasaegsele lahendusele keerukate dünaamiliste süsteemide ja keskkondade modelleerimisele kriitilise infrastruktuuri, energiajulgeoleku ja pandeemiate valdkonnas.
Chaturvedi loodud rakendust Eestisse sisse ei osteta, sest niivõrd keeruliste süsteemide puhul peab need alati vastavalt kohalikele oludele kohaldama. USA teadlane osaleb PPA projektis eksperdist konsultandina. "Võtame juba olemasolevatest mudelitest üle selle, mida meil on võimalik Eesti konteksti panna," põhjendas Sepp.
Demograafilised näitajad, inimeste käitumise muutumine, meediatekstid, kommentaariumid, sotsiaalmeedias avalikud postitused - need on näited sisust, mida loodav rakendus võiks töötlema hakata ja mille põhjal inimeste käitumist saab ette ennustada.
"Põhiline on see, et me teaksime, miks mingid asjad juhtuvad, et suudaksime seletada trende õiguskorras, et suudaks planeerida paremini tegevust, kasutada paremini ressursse. Ja muidugi on eesmärk, et inimeste turvalisus suureneks," võttis Sepp kokku põhilised põhjused, miks infoanalüüsi süsteemi vaja on.
Esialgse mudeli välja töötamiseks on projektis, mis rahastuseks Euroopa Liitu esitatud, planeeritud poolteist aastat. Kui projekt heaks kiidetakse, algab töö esimene faas sel suvel. Pärast esialgse raamistiku loomist näeb PPA ka jätkuprojekti potentsiaali, kus hakatakse konkreetsemalt paika panema andmeallikaid ning looma reaalseid tarkvararakendusi.
