Ehkki Austraalia kutsub välismaalasi aborigeenide etendustega külla ning immigratsioonipoliitika on eestlaste vastu leebe ja puuduvad aastased kvoodid, peab arvestama võimalusega, et piiril pole saladuste ega privaatsuse õigust.
Foto: REUTERS/SCANPIX
Mul on sulle teema, alustab üks tuttav minuga Facebookis vestlust ja kirjutab teadlikult uudislikku kirjaviisi järgides: „Austraaliasse puhkusele sõitnud eestlanna peeti piiril kinni ja saadeti maalt välja: nad lugesid Facebooki sõnumeid, e-kirju ja SMS-e ning otsustasid, et reisi eesmärk ei ole puhkus. Teda hoiti kaks ööpäeva kinnipidamisasutuses, mis on justkui hosteli ja vangla ristsugutis.” Nii juhtus esmaspäeva hommikul praegu Kanadas töötava, ent paari aasta eest Austraalias pikemalt elanud noore eestlannaga, kes kavatses sinna kuuks ajaks vanu sõpru vaatama minna. Kahtlusi tekitas aga tõsiasi, et tagasilennu broneeringut tal riiki saabudes veel ei olnud. Tegelikkuses turistiviisa tagasilendu ei nõua. „Nad tegid ülekuulamise ja siis nõudsid telefoni, Facebooki ja Gmaili paroole ja lugesid seal vestlusi, ütlesid, et neil on selleks õigus,” rääkis Helen (nimi muudetud – toim).
Eestlanna õnnetuseks oli telefonis alles tema vestlus endise Austraalia ülemusega, kes viitas, et võib talle ehk tööd pakkuda – turistiviisaga aga Austraalias töötada ei tohi. Sellest piisas ja võimud otsustasid neiut mitte riiki lubada. Helenile jääb ametnike põhjendus arusaamatuks, sest tööpakkumine oli üksnes teoreetiline ettepanek, millele ta omaltpoolt jah-sõna ei andnud. „Ma ei ole midagi kellegagi kokku leppinud ja ma ei ole tööpakkumisega nõustunud,” oli ta nördinud. „Ma oleks asjaga nõus, kui ma oleks reaalselt midagi teinud ja reegleid rikkunud, aga otsus tehakse nende sõnumite järgi, mis neile sobivad. Nad oleks pidanud arvestama ka neid ingliskeelseid vestlusi, kus ma teen plaane selleks ajaks, kui kuu aja pärast Kanadasse naasen. Samuti neid, kus räägin sõpradele, kes küsivad, mis ma seal teen ja kaua olen, et tegu on ainult puhkusega ja olen seal umbes kuu,” seletas ta.
