Meil on esimese klassi lapsed, kelle programmeerimisoskustest kirjutab kogu maailm ja kes teavad juba, et hea palga ja põneva töökoha saamiseks tasub IT-d õppida. Samu teadmisi ja oskusi nõudvatel inseneri- ja tehnoloogiaerialadel valitseb meil vastupidine olukord: neid perspektiivikaks ei peeta, koolitunnid pole haaravad ja insenere innovatsiooniga ei seostata. Valdkonna ülikoolilõpetajate arvud on nii nutused ja tööjõuvajadus nii suur, et kui lähiajal midagi kardinaalselt ei muutu, hakkab inseneride puudus Eesti majandust „kägistama”. Kasvõi Eesti Energias vajab lähiaastatel 7000 töötajast väljavahetamist ligi 2000 ja juurde tuleb 1000 töökohta.

Sellepärast ongi inseneride liidul ja majandusministeeriumil koos plaan ja raha, et IT-valdkonnas revolutsiooni teinud „Tiigrihüpet” tehnoloogias korrata. „Tehnoloogiahüppe” peamine eesmärk on algklassidest alates lastes insenerialade vastu huvi tekitada nii, et kolme aasta pärast läheks juba 60% keskkooli lõpetajatest reaalaineid õppima ja Eestist saaks e-riigi kõrval ka tehnoloogia riik. Aasta lõpuks peaks valmis saama tehnoloogiapakt, kus määratakse kindlaks tehnoloogia valdkonna arengut takistavad kitsaskohad, võimalikud lahendused ja ülesanded asjaosalistele.

Loe edasi, miks Eesti karjäärinõustajatel reaalalade õppimisele negatiivne mõju on, millega noori tehnikaalade juurde tuua, kuhu riik kõige rohkem panustama hakkab ning kuidas põhjendab endine Skype’i juht Tiit Paananen seda, miks isegi tehnoloogiahariduseta 40-aastased on võimelised IT-s karjääri tegema.