Urmas Varblane: Eesti peab vähendama sõltuvust Euroopa Liidu toetustest
Urmas Varblane, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor, rõhutas Pärnu Finantskonverentsil Euroopa Liidu toetuste teemal rääkides, et kõige olulisem on riigi tasandil lahenduste leidmine, sest need probleemid, mis takistavad Eesti arengut ja suurendavad meie sõltuvust välisrahastusest, ei ole ministeeriumite sisesed, vaid kõikide ministeeriumite ülesed ning seda saab lahendada vaid koostööga. Professor lisas, et veel üks võimalus oleks kaasata ettevõtlust, et vaadata, kuhu raha paigutada.
Varblase sõnul oleks välistoetuste sõltuvuse vähendamiseks lisaks vaja 1 miljardi eurot maksulaekumistest, et toetuste osa katta. Ta tõdes, et reaalsuses võib see summa olla väiksem, sest lähiajal ei ole näiteks põllumajandustoetuste kadumist oodata.
Tõukefondid mõeldi omal ajal välja eesmärgiga vähendada ebavõrdsust ning tegemist on ajutise toetusega. Eesti oli möödunud rahastusperioodil kõige rohkem raha elaniku kohta. Alates 2000. aastast kuni 2013. aasta lõpuni sai Eesti üle 6 miljardi euro toetust. See on 4552 eurot elaniku kohta. Kui vaadata EL eelarvest saadud puhastulu protsendina meie SKPst, siis on toetused jõudnud 5%-ni.
Põhiline pluss välistoetustel on fakt, et need säilitavad riigil üldse võimaluse investeerida (toetuste arvelt tehakse 75% investeeringutest). Tänu Euroopa Liidu toetustele saab Eesti opereerida suurema eelarvega, suurendamata sealhulgas avaliku sektori võlga ning majanduskriisi ajal oli lisarahastus oluline puhver (2009. aastal tuli sealt 400 miljonit eurot lisaks eelarvesse).
Kuid EL-i toetused ei ole probleemivabad ja kõige olulisem on, et need ei kesta igavesti. Välisrahastuse toel tehtud investeeringud vajavad ka Eesti-poolseid oma- ja kaasfinantseeringuid, mis on probleemne kui projekt ei ole Eesti arengule esmatähtis. Eurotoetused annavad samuti erasektorile väärsignaale erasektorile, et saab hakkama ka toetustega ning turu tunnustus ei olegi oluline. Samuti loovad need tulevikuks kohustused kulututeks, et tõukefondidega loodud infrastruktuuri hallata ja säilitada. Ühe ehk veidi vähem ilmselge probleemina tõmbavad eurotoetused ära ka suure hulga hästi koolitatud tööjõudu ja seda nii avaliku sektori toetusskeemide haldamises kui ka erasektoris nn "projektikirjutajatena".
2014 - 2020 perioodil kasvavad EL-i toetused 4,1 miljardilt eurolt 5,9 miljardini.
Järgmiste sammudena on Varblase arvates vaja teadvustada, et on probleem ning seda on Eestis juba tehtud. Seejärel tuleb läbi mõelda, milleks kasutame 2014 - 2020 toetusi. Varblase sõnul on praegu algamas tõukefondidest võõrandumise periood. Valitsuse eelarvepositsioon on liikumas defitsiidi poole ning investeerimisvõimalused on vähenenud.
Samas juhtis Varblane tähelepanu, et „uuel perioodil on toetusi 5,9 miljardit ning see pole probleem, vaid võimalus.“ Erakordselt oluline on toetuste kasutamisel ministeeriumite vahelise koostöö koordineerimine. „Veel on võimalik kaasata raha paigutamisel ettevõtlust ning seda tasub teha,“ ütles Varblane kokkuvõtvalt.
Tema sõnul on kõige olulisem meie riigi juhtimise küsimus. "Need teemad, mis meie riigi arengut takistavad, ei ole ministeeriumite sisesed, vaid ministeeriumite ülesed - koostööd peab koordineerima," ütles Varblane.
Eesti on Euroopas neljandal kohal Euroopa Liidu toetuste osakaalu poolest investeeringutes.
