Rait Maruste lauskriitika nn Bernatski komisjoni suunas: minult ei ole keegi seda tellinud, ma ei tee tellimustöid!
Riigikogulane ja Reformierakonna liige Rait Maruste põhjendab Eesti Päevalehele antud lühiusutluses, et temalt ei olnud keegi EOK moodustatud Bernatski komisjoni kritiseerivat kirjatööd tellinud, kuigi on viidatud, et see võiks kasu tuua ta erakonnakaaslasest EOK president Neinar Selile.
Miks te kirjutasite poolenisti avaliku kommentaari EOK moodustatud nn Bernatski komisjoni kritiseerimiseks?
Lihtsalt tundsin, et pean välja ütlema oma arvamuse.
Kas keegi tellis teilt selle analüüsi?
Võimalik, et kusagil – meedias? - tehakse tellimustöid. Mina ei ole teinud, ei tee aga hakka ka kunagi tegema tellimustöid.
Miks te kohe pärast nn Bernatski komisjoni raportit ei avaldanud oma
seisukohta?
See, nn Bernatski komisjon ega tema ,,kokkuvõte" ei ole kunagi olnud minu töö esimesi prioriteete. Seisukohavõtud (artiklid) kuidagi küpsevad su sees ja kirjatama hakkan siis, kui sellest teemast muud moodi enam lahti ei saa. Lõpuks, Komisjoni ei olnud asi iseeneses, vaid EOK poolt loodud organ ning viimane eelduslikult pidi seisukoha kindlaksmääratud ajal.
Millised on komisjoni suurimad möödalasud?
Kui Te mu märgukirja läbi lugesite, siis panite ehk tähele, et ma ei väljendnud mingit seisukohta teema sisus. Samas mind sügavalt häiris Komisjoni töö metoodika protseduuriline külg. Ma olen elu aeg töötanud õigusmenetluse valdkonnas ja mulle oli sügavalt vastuvõetamatu mõnede elementaarsete menetluspõhimõtete eiramine Komisjoni töös, millele ma ka edaspidise huvides tähelepanu juhtisin. Minule jäi selgusetuks, kas Komisjonil üldse olid mingid eelnevalt kehtestatud tegutsemis või menetlusreeglid. Ometigi olnuks see elementaarne.
Nagu kriminaalmenetluses, on ka nn "tõekomisjonides" mõned põhireeglid, millest tuleb kinni pidada, enne kui inimesi avalikult kahtlustama/süüstama asutakse. Igal ajaetapil on omad reeglid ja sündmuste uurimisel ja hindamisel tuleb kohaldada seda normistikku, mis kahtlustusaluste tegude ajal jõus või järgimisel olid. Seda selgelt antud juhul ei järgitud.
Koostasin oma märgukirja ennekõike edaspidise huvides. Kui süütõendid on ebapiisavad või need ei ole kogutud nõuetekohaselt või ei suudeta tõestada põhjuslikku seost kahtlustuste ja kahtlusaluste tegude vahel, siis mõistetakse inimene õigeks, kuisiganes suured ka kellegi kahtlused on. Sellega tuleb leppida.
Süütuse presumptsioon on EV PS printsiip ja rakendub ka quasikohtulikule menetlusele.
