HOMSES PÄEVALEHES: Vajaduspõhine õppetoetus sunnib noori vanematest lahti ütlema

Üliõpilasele vajaduspõhise õppetoetuse määramisel lähevad arvesse ainult rahvastikuregistris perekonna kohta olevad andmed. Seega loetakse pereliikmeks ka selline bioloogiline vanem, kes ei ole lapse kasvatamises osalenud.

18-aastane Kadri ja tema 21-aastane õde Maris (täisnimed toimetusele teada) on tupikus. Isa, keda nad enda teadlikus elus kordagi näinud ei ole, on registris kirjas kui pereliige ja seetõttu tuleb õppetoetusest suu puhtaks pühkida. Toetust oleks aga tegelikult hädasti tarvis, sest ema on ametlikult töötu ja praegu teenib ainult Kadri vanem õde.

Isa maksis lastele keskkooli lõpetamiseni alimente, aga nüüd ta seda enam teha ei soovi. „Ma ütlesin talle, et leidku võimalus, kuidas me saame temast kui enda isast lahti öelda, või toetagu meid vähemalt ülikooli lõpuni,” rääkis Kadri. Värske tudeng üritas leida ka võimalusi, kuidas taotluse määramisel tegelikke andmeid arvestataks, kuid haridus- ja teadusministeeriumist tuli vastus, et teha ei ole midagi. „Mulle öeldi, et minusuguseid on palju ja nad on probleemist teadlikud,” lisas ta.

Kuid olukord võib olla ka vastupidine. Kaarli (täisnimi toimetusele teada) bioloogiline isa on alkohoolik, kasuisa aga ettevõtja. Näiteks rahvaloendusel kirja pandud leibkonna sissetulekut arvesse võttes ei peaks Kaarel toetust saama, aga riik arvestab pereliikmena tema bioloogilist isa, kelle sissetuleku moodustavad ainult toetused, ja tänu sellele saab toetust ka Kaarel. „Muidugi ma ei kurda, sest olukord on minu kasuks, aga eks ta ebaõiglane ole,” lausus ta.

Täpsemalt loe teema kohta homsest Eesti Päevalehest.