Piirivalvur: Venemaa poolele langenud looduslikud purded ei huvita kedagi

Piirivalvurid said pahandada, sest kuivendasid omast vabast ajast patrullraja alla jäävat Piusa jõe soist ala. Lõuna prefekt põhjendab: kui piirivalvur pole teenistuses, pole tal ka luba viibida piiriribal.

Aastaid piirivalvurina leiba teeninud mees võttis Eesti Päevalehega ühendust pärast seda, kui möödunud reedel valgustasime avalikkust, missugune on tegelikult Eesti kagupiiri olukord ja kuidas piirivalvurid suudavad üksnes looduslikke märke otsides tuvastada, kas keegi on kusagilt salaja üle piiri vupsanud. Kirjutasime, et kui piirivalvuritel on olematust piirialast kõrini saanud, on nad omast vabast ajast piirijoont siledamaks ja avaramaks teinud. Tõime näite, kuidas üks piirivalvur tõi kodutalust traktori ja tegi äkkega ühele lõigule korraliku kümne meetri laiuse raja. Piirivalveveterani, kel staaži mitu aastakümmet, sõnul on kõik kirjeldatu õige. Ta tunnustas ka politsei- ja piirivalveameti peadirektorit Elmar Vaherit, kes on piiril töötavate inimeste kohta häid sõnu öelnud. „Nende inimestega kohtudes näib uskumatu, kui nutikad nad on. Nad teevad kõik, mis võimalik, et vabast tahtest ja ajast oma töötingimusi parandada,” ütles Vaher.

„Nii ongi,” kinnitas piirivalvur, kuid lisas juurde tähendusrikka sõna aga. Anonüümsust palunud Saatse kordonis töötav piirivalvur väitis, et patrullraja puhastamine ja korrastamine on neil keelatud. „Möödunud suvel sai puhkepäevadel Piusa jõe äärset soist ala kuivendatud, sest iga kord märgade ja poriste jalgadega tagasi tulek ei ole normaalne. Kui ülemus puhkuselt tagasi tuli, oli pahandus suur,” kirjeldas ta.