HOMSES PÄEVALEHES: Rein Raud: ma ei saa leppida, et kooseluseaduse vastased mõnitavad ja mustavad riiki
On ju üldiselt teada, et sealt blokeeritakse kiiresti enam-vähem kõik vastuhääled, ehk siis inimesed, kes ei arva, et on aeg “peatada perverssete vähemuste pealetung ja need vähemused "kappi" tagasi kihutada” (Urmas Künstler 27.09.) ja “igasugu väärakad aukku ajada” (Tanel Valk 22.09., kirjaviis muutmata), samas kui agressiivsed ja rõvedad avaldused teisitimõtlejate aadressil pole mitte üksnes sallitud, vaid koguvad lausa hulgaliselt kiitust.
Ilmselgelt ei olegi sihtasutuse foorumid mõeldud diskussiooni arendamiseks, vaid kollektiivse hüsteeria üleskütmiseks, mis ei näe vaenlase kuju enam mitte üksnes neis vaprates inimestes, kes oma teistsugusust varjamata soovivad endale kõigi teiste kodanikega võrdseid õigusi, vaid ka Eesti riigi valitud seadusandjates. Riigikogu on uljaste traditsionalistide meelest “pederastide ja nende tulihingeliste pooldajate peakorter” (Heinar Kudevita 27.09.).
Ja siinkohal ongi mõistlik küsida: mis saab edasi? Kui riik võtab endale õiguse kehtestada reeglid inimeste eraelule, kas tõesti piirdub traditsionalistide pealetung saavutatuga? Kas järgmiseks ei võeta ette näiteks abielueelne seks? Või intiimstseenide lubatavus kunstiteostes? Kas üksikemad ikka tohivad oma lapsi ise kasvatada? Kas me peamegi nüüd hakkama kohanema vanatestamentliku reguleeritusega isiklikus elus, olles vaid näiliselt võrdsed kodanike ja ühiskonna liikmetena?
Küll aga ei saa ma kuidagi leppida suhtumisega riiki, mida mõnitatakse ja mustatakse, kui ta kavatseb oma kodanikke kohelda võrdsetena nende erisustest hoolimata - samal ajal nõudes riigile õigust neile nende eraelu üksikasju ette kirjutada.
Loe Rein Raua arvamuslugu homses Eesti Päevalehes!
