HOMSES PÄEVALEHES: Ždanoka: mure julgeoleku pärast on provokatsioon kaitsekulude suurendamiseks
Eesti Päevalehele antud intervjuus kirjeldas Läti eurosaadik Tatjana Ždanoka oma kokkupõrkeid võimudega pronksiööjärgses Eestis, võitlusi vene vähemuse õiguste eest ja Euroopa vigu Venemaaga suhtlemisel.
Milliseks peate Balti riikide vähemuste olukorda?
Olukord on igas riigis erinev, seda peamiselt ajaloolistel põhjustel. Ainus ühine asi Eesti, Läti ja Ukraina vahel on see, et vähemused pole piisavalt kaitstud. Vene keel pole riigikeel ja vene vähemusel pole võimalik saada omakeelset haridust. Eestis ja Lätis on kõige suurem probleem massiline kodakondsusetus – Eesti puhul siis halli passiga inimeste suur arv.
Pärast Ukraina sõja algust on paljud eestlased mures siinse julgeoleku pärast.
Ma arvan, et see on kunstlikult loodud probleem, mis on inspireeritud mingist provokatsioonist, et põhjendada vajadust kulutada kaitseväele veelgi rohkem.
Teisisõnu ei kujuta Venemaa endast Balti riikidele ohtu?
Balti riikidele Venemaast ohtu ei ole. Ohtlikud on inimesed, kes pole rahul diskrimineerimisega.
Eesti puhul on siis probleemiks siin elavad venelased, kes pole rahul sellega, et vene keel pole riigikeel, et neil pole kodakondsust ja võimalust saada emakeelset haridust?
Nad peavad oma õiguste eest võitlema, nii nagu meie võitleme Lätis. Teine asi on topeltstandardid: teisi vähemusi austatakse märksa rohkem kui venelasi. Näiteks Soomes elav rootsi vähemus – rootsi keel on Soomes teine riigikeel.
Läti eurosaadiku mõtetega on lähemalt võimalik tutvuda homses Eesti Päevalehes.
