LP videointervjuu: Liina Kersna lahkub Stenbocki majast kõige väärtuslikumaga
Kuhu edasi ja miks, sellest räägib Kersna isiklikumalt nii juuresolevas videoloos kui ka sel nädalal laupäevalehes LP!
Kui sa vaatad tagasi Stenbocki majas töötatud seitsmele aastale, siis mis hetkel oled tundnud end siin kõige õnnelikumana?
Ma arvan, et see oli pärast ööpäeva kestnud Euroopa Liidu Ülemkogu, kus valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku Euroopa Liidu järgmises eelarves. Meie meeskond oli olnud järjest üleval 36 tundi ja kui lõpuks tuli teade, et kokkulepe on sündinud ning et see on Eesti jaoks erakordselt, mõneti isegi ootamatult soodne, tundsin ma küll ülevoolavat õnnetunnet. Tõenäoliselt oli ses ka annus magamatusest ja ületöötamisest, aga ma olin erakordselt uhke meie peaministri üle, kes suurepärase läbirääkijana võitis Eesti põllumeestele lisaraha ning selle üle, et Eesti riiki rahvusvaheliselt nii kõrgelt hinnatakse. Ma tegin sellest ülemkogust Stenbocki maja Facebookis reportaaži ning kui otsus langetati, siis ma kirjutasin sinna a'la "Hurraa, meie võit," mis toonilt ei olnud vast kohane, aga ma ei suutnud seda tunnet enda sees hoida. See oli võimas tunne.
Aga kõige kurvem hetk?
Üks kõige kurvem päev oli Haapsalu lastekodu tulekahju päev. Oli imekaunis päikseline talvepäev, Tartu maratoni päev, mis ootamatult lõppes kui peaminister helistas ja rääkis juhtunust. Otsustasime kiiresti, et vaja on kutsuda kokku erakorraline valitsuse istung, kuulutada välja leinapäev ning teha kaastundeavaldus. Seda tehes võitlesin ma küll pisaratega, sest nii nagu ma usun igas eestimaalases, oli ka minu südames kriipiv valu elu ebaõigluse pärast.
Teine väga kurb päev oli Andrus Ansipi lahkumispäev. Terve päeva suutsin ma end hoida vaos, kuid pärast seda, kui ta oligi Stenbockist ära sõitnud, istusin ma küll oma töölaua taha maha ja nutsin, kohe südamest. Ta oli olnud nii palju aastaid suur osa minu elust ja korraga teda enam ei olnud. Ma ei saanud seda enesehaletsust endale pikalt lubada, sest juba ta helistas ja palus, et ma veel viimast korda vaataksin tema heaks õhtuseid uudiseid. See oli päev, mil me nägime sellist Andrus Ansipit, keda me kunagi varem ei olnud näinud.
Miks sa Andrus Ansipiga Brüsselisse ei läinud?
Tuleb tunnistada, et Ansipi tulevane kabinetiülem, meie ühine kolleeg Riigikantseleist, Juhan Lepassaar rääkis sellest minuga. Ta arvas, et ma peaksin tulema. Mina võtsin seda kui komplimenti koos tehtud tööle, sest sisuliselt teadis seda ka Andrus, et ma ei tule Brüsselisse. Minu perekond ei oleks olnud sellega nõus ja ma mõistan neid, sest ka mulle meeldib elada Eestis ning teha tööd Eesti heaks. Vähemalt praegusel eluhetkel.
Sa oled siin majas töötanud enamuse ajast meedianõunikuna, täna peaministri büroo juhina. Mis sinu elus muutus seoses ametivahetusega?
Nendel ametitel on üks põhimõtteline erinevus. Kui meedianõunik on eelkõige poliitika vahendaja, siis büroo juhi ametis on võimalik ka poliitikat mõjutada. Võrdlemisi vahetult pärast minu ametivahetust lahvatas nn Sirbi skandaal. See oli esimest korda kui ma tundsin, et ma suudan reaalselt skandaali kujunemise protsessi mõjutada. Esiteks oli minu selge tunnetus, et kultuuriministril ei ole võimalik olla ametis kui Aktuaalse Kaamera ekraanil seisab Ain Lutsepp, kes ütleb nukral toonil, et "usaldus on otsas". Poliitik saab vaielda faktidega, aga selle vastu ei saa. Ma arvan, et minister Langi tagasiastumisest teatamine ERRi saates Kahekõne oli ka tagant järgi mõeldes igati väärikas viis. Mul oli roll ka selles, et uueks ministriks sai just Urve Tiidus. Siiani meeles Ansipi nägu kui ma selle nime välja käisin.
Mis on sinu suur unistus?
Minu suured unistused on kõik juba täitunud, aga üks väike unistus on mul küll ja ma loodan, et ka see täitub - ma tahan endale koera. Kui kõik läheb plaani järgi, siis kevadel võiks see unistus täituda. Täna ei ole kutsikas veel lihtsalt sündinud, kuid oleme ootel. Meie pere olude ja harjumustega sobiv tõug on ka välja raalitud, see on Hollandi väike linnukoer.
Miks tele- ja raadiotoimetajatööd õppinud Liina Kersna ajakirjandusest eemaldus, millisel hetkel otsustas aastaid vaba kooselu piisavaks pidanud naine oma poja isa ja elu armastusega abielluda ja kuidas sai temast peaminister Andrus Ansipi meedianõunik, sellest saab lugeda lähemalt juba homme, laupäevalehest LP!
