Rõivase gaasikompromiss ei saa ilmselt Soome peaministri heakskiitu

Eesti teeb gaasitoru kiire valmimise nimel LNG-terminali asjus muudkui järeleandmisi, aga Soome ei kavatse kiirustada.

Eile sõitis peaminister Taavi Rõivas Helsingisse, et kohtumisel Soome peaministri Alexander Stubbiga saavutada mingigi kokkulepe, kuidas minna edasi regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali ja BalticConnectori gaasijuhtme projektidega. Rõivas plaanib nüüd pakkuda kokkulepet, kus Soome saab LNG-terminali endale, aga vastutasuks ehitatakse nii terminal kui ka gaasitoru kiiremini, kui seni planeeritud.

Soomlased ei rutta

Seda ideed tutvustas ta Stubbile paari nädala eest Euroopa ülemkogul. BalticConnectori (BC) gaasitoru kohta on küll olemas kava, millal ja kuidas edasi tegutsetakse, aga see pole toru rajajale Gasum Oy-le kuidagi siduv. Eesti eesmärk on nüüd, et juba järgmise aasta kevadel antaks Euroopasse taotlus BC rahastuse saamiseks ning toru valmiks 2018. aastaks. Kavas on praegu valmimisajaks märgitud aastad 2020–2021. Samamoodi soovib Eesti küsida konkreetsed tähtajad ka LNG-terminali valmimise kohta. Pärast ülemkogu oli Eesti valitsusjuht optimistlik. Ta teatas sotsiaalmeedias, et kõnelused olid edukad ning loodetavasti jõutakse novembri algul lõpliku kokkuleppeni. Tänase kokkusaamise eel on aga kõrged lootused mõlema suurrajatisega mingi märk maha saada taas kokku vajuma hakanud. Soomlastele kiirem tempo kuigi hästi ei sobi. Ka eilsel valitsuse pressikonverentsil möönis Rõivas, et ennatlik on eeldada, justkui oleks kokkulepped juba olemas. Kiireid lahendusi ei maksa oodata ja palju tööd on veel ees. Seega on üsna tõenäoline, et Soome jätab ka sel korral Eestile vastu tulemata, vähemalt Rõivase soovitud ulatuses.

Loe edasi, miks soomlased ei kiirusta, mida pakub Rõivas oma Soome kolleegile ja mis saab siis, kui põhjanaabrid ütlevad ei.