Neli soovitust selleks, et Eesti ei oleks hambutu

•• Eesti Päevalehe lugudesarjast „Hambutu Eesti” saime teada, mis teeb kõige rohkem muret, kui hambaravihüvitist pole juba viis aastat olnud. Inimeste huvi hambaravi vastu on suur. •• Eesti Päevalehe ja Delfi veebiküsitlusele vastas vähem kui nädalaga üle 7000 inimese. •• Toome teieni mõned mõtted, mida võiks teistmoodi teha, et katkiste hammastega lapsed ja täiskasvanud hambaarsti juurde jõuaksid.

Millal võiks muudatusi oodata? Praegu, novembri keskel on juba tunda valimiste-eelset aega ning suure tõenäosusega võetakse hambaravihüvitised ka valimisprogrammidesse. „Ma loodan, et nüüd siin erakondade vahel päris enampakkumiseks ei lähe, sest raha on vaja ka õdede ja arstide palgatõusuks,” ütleb riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof pisut murelikult. Tema sõnul ei jõuta enne valimisi arvatavasti seadustes ega hüvitistes midagi muuta. Märtsikuised valimised annavad selgust, kas kõik need head plaanid ja mõtted, mis on välja käidud, saavad 2016. aastaks teoks. Igal juhul esitame omalt poolt mõned mõtted ja soovitused.

Eesti hambaarstide liidu juhi Marek Vinki arvates on hambaravi kõige olulisem märksõna ennetus. Õige toitumise ja hoolduse korral saab arsti – ja kalleid arveid – vältida.