Täpselt kuu aega pärast tulistamisjuhtumit on Viljandi Paalalinna koolis igapäevane rütm taastunud ja koletut sündmust ei meenuta enam miski. Ka viimased leinaküünlad toodi kooli ette juba nädalaid tagasi. Üheksa aastat kooli juhtinud Aavo Palo on aga ajakirjanikke nähes endiselt veidi skeptiline. Selleks on ka põhjust, sest kool pole kunagi varem pälvinud nii palju meedia tähelepanu, mis pole alati olnud meeldiv.

Aavo Palo, oleme teiega tegelikult ühesuguses olukorras, sest kuutagune sündmus oli esmakordne ka Eesti ajakirjanduse jaoks. Kuidas saab üks kool niisuguse meediatähelepanuga hakkama?

See on möödapääsmatu olukord ja selle eest ei saa ära joosta. See ongi ainuke vastus. Ei saa öelda, et kõik, me soovime olla üksinda. Ma usun, et saime selle olukorraga enam-vähem hakkama, aga see ei olnud lihtne. Kindlasti oleks saanud mõlema poole suhtluses mõningaid asju teisiti teha, aga üldiselt saime hakkama.

Loe edasi, kui palju järgiti Viljandi koolis tulistamise päeval kriisiplaani ja kuidas on nõustamised aidanud traagilisest juhtumist taastuda.