Eerik-Niiles Kross: Puusepa saade NTVs valmis FSB näpunäidete järgi

NTV saade „Rassledovanie", mille viimane episood esitles Vene luurekangelasena endist KGB ja hiljem KAPO tehnilist töötajat Puuseppa, ei ole isegi Venemaa kontekstis käsitletav ajakirjandusena. Tegemist on täielikult FSB ettekirjutuste alusel produtseeritud tootega, mille ainus eesmärk on desinformatsioon, sihtriigi avaliku arvamuse mõjutamine ja segaduse külvamine. Saadet ei näita muide NTV põhikanal, vaid NTV Mir, mis on mõeldud vaatajaile väljaspool Venemaad.

„Rassledovanije" on tootnud terve hulga saateid "Venemaa vaenlastest". Näiteks selle aasta kevadel sai erisaate osaliseks Leedu president Dalia Grybauskaite ja arvatavasti karistuseks Putini propagandist Dmitri "tuumatuhk" Kisseljovilt ordeni äravõtmise eest. „Rassledovanije" väitis, et Grybauskaite on KGB agent ja tema venevastasus tulenevat omaaegsest nõukogudemeelsusest.

Erisaate on ära teeninud ka Gruusia pikaaegne parlamendiliige ja Mikahil Saakašvili lähikondlane Gigi Targamadze, keda Moskva süüdistab rahutuste korraldamises Venemaal. On tõsi, et Targamadze on olnud nii oranži revolutsiooni aktivist ning mitme endise Nõukogude Liidu riigi demokraatliku liikumise toetaja. Targamadze on ka üks neist, keda venelastel õnnestus mõneks ajaks Interpoli tagaotsitavate nimekirja sokutada.

Käesoleval aastal on toodetud ka saade vendadest Klitškodest kui natside toetajatest ja kurjategijatest ning ukrainlastest kui bandeeralastest. Paari aasta eest pühendas „Rassledovanije" terve saate siinkirjutajale kui piraadile, terroristile, Vene Gruusia sõja provotseerijale ja Nord Stream'i gaasitoru õhkulaskmise planeerijale.

Seni pole ühelgi Venemaa vaenlasi käsitleval episoodil olnud reaalsusega eriti pistmist. Ilmne on vaid, et kui peetakse vajalikuks „Rassledovanije" abil kedagi rünnata, peavad venelased rünnatavat inimest piisavalt ebameeldivaks ja nende tegevus on Moskvale peavalu valmistanud.

Selles kontekstis saab Puusepa üsna ebausutava isiku ümber ehitatud rünnakut kaitsepolitsei vastu pidada tõendiks, et kaitsepolitsei valmistab FSB-le peavalu. Kindlasti ei saa seda pidada Venemaa-Eesti luurevastasseisu tõeseks kirjelduseks.

Kõiki, kes vähegi Eesti julgeolekuasutuste tegevusega kursis, pidi kaitsepolitsei erisaade pigem naerma ajama. Vähem asjaga kursis olijaile lihtsalt mõned selgitused: esiteks, ükski endine KGB  töötaja, isegi kui ta on mõne Eesti eriteenistuse teenistuses, ei ole kunagi saanud NATO salajase teabe juurdepääsuluba. Seda ei võimalda NATO reeglid.

Teiseks, ükski tehniline töötaja ei pääse ligi Eesti ja liitlasteenistuste ühisoperatsioonide infole. Kolmandaks, täiesti välistatud on tehniku ligipääs agendiinfole ja kaitsepolitsei operatiivtöötajate värbamistegevuse infole. Saates näidatud kümmekond aastat vanad KAPO salajased memod võivad, juhul kui need on ehtsad, teoreetiliselt pärineda Herman Simmi käest, täiesti välistatuks pean nende sattumist Puusepa kätte.

Põhisõnumid, mida „Rassledovanije" üritas edastada, on järgmised. Esiteks, Eesti ei aita kaitsepolitsei kasuks töötanud agente vahelejäämise korral ja neid ei proovita välja vahetada. Tegelikkus on küll vastupidine, Venemaa pole proovinud abistada Eestis vahele jäänud omi agente. Tõenäoliselt on see hakanud vähendama potentsiaalsete värvatavate valmidust FSB kasuks tööle hakata ja tarvis oli neid kuidagi julgustada - näiteks näidates Puusepa õdusat pensionipõlve podmoskvoovias.

Teiseks, Eesti on USA käpik ja käsutäitja, kuid saamatu ja ebausaldusväärne. Arvestades kasvõi viimase aasta arenguid Eesti-USA julgeolekukoostöös ja kõrgel tasemel visiite, ei vääri see väide pikemat analüüsi.

Kolmandaks, Eesti valitsus ei teeni mitte eesti rahva vaid USA huve, on ebademokraatlik, kuulab seadusvastaselt inimeste telefone pealt ja rõhub vene vähemust ning on seetõttu süüdi Eesti-Vene suhete halvas seisus. Seegi narratiiv kuulub Putini režiimi pidevalt loodavasse virtuaalmaailma.

Neljandaks, FSB on kõikvõimas ja "teab kõike mida kaitsepolitsei teeb".

Kas Puusepp ka tegelikult kaitsepolitseis töötades Venemaa kasuks spioneeris näitab algatatud kriminaaluurimine. On täiesti ilmne, et kui Puusepp kaastööd tegi, oli selle tegelik mõju võrreldamatult väiksem NTV esitatust. Küll pakub huvi, mis asjaoludel Puusepp Venemaale sattus. On teada, et ta läks kaitsepolitseist pensionile 2011. Kuigi NTV väidab, et ta kolis Venemaale kolm aastat tagasi, on tänaseks teada, et tegelikult lahkus ta alles 2014 aasta sügisel, olles varem ära saatnud oma perekonna.

Usutavasti kasutas FSB Puusepa puhul tavapärast ähvarduse ja meelituse kombinatsiooni. Sa kas tuled Venemaale ja mängid meie teatris kaasa ning elad mõnusalt personaalpensionärina või lähed Eestis vangi.

Tegelikult peaks just Puusepa esinemine NTVs panema iga Venemaal spioonikarjääri kaaluva inimese tõsiselt järele mõtlema. Kas tõesti tasub väike tasu ja risk kinni kukkuda ära, kui su väljavaade on jääda vabakäiguvangiks Venemaal ilma võimaluseta enam kunagi Euroopas reisida. Ja seda parimal juhul. Veider tasu ühele väidetavalt Venemaad teeninud luurajale.