Apteekrite liit: lootsime Jõksi peale, tema aga kuulutas vastaste seisukohta

Reedel hoiatusstreigi korraldanud apteekrite seljataga ei ole enam advokaat Allar Jõksi.

„Allar Jõks pakkus teenust kahele vastandlike huvidega kliendile,” põrutab Eesti apteekrite liidu esimees Ülle Rebane. „Ta ei selgitanud, et suhtub lojaalsusesse nii, et kui meie oleme oma asjad talle ära rääkinud, võib ta targana hakata Soome apteegiketti esindama.”

Lähiajal otsustab riik, kas apteeke võib pidada igaüks või peab apteegi asutaja olema vande andnud proviisor. Rebase sõnul dikteerivad praegu suured apteegiketid, mida ja kuidas kliendile soovitada. „Üks mu tuttav, kes töötab ketiapteegis, ei saa isegi apteekrina rääkida kliendile, mida ta tegelikult soovitaks. See pole lubatud, tuleb soovitada teatud hulgimüüja kaupa.” Kui proviisorid apteeke peaksid, siis mõeldaks seal esmalt tervishoiule ja alles siis ärile, märgib Rebane, kellele kuulub Põltsamaa Uus Apteek.

Detsembris 2013 tunnistas riigikohus kehtetuks apteekide asutamispiirangud, mis põhinesid elanike arvul linnades. Apteekrite liit nägi võimalust: kui piirata apteegiomanikud ainult proviisoritega, siis kaoks ka bluff lubade taotlemisel. 2013. aastal otsustas liit enda huvides palgata Jõksi.

„Tal oli väga usaldusväärne maine,” põhjendab Rebane. Lepingu Jõksiga allkirjastas liidu endine esimees Kai Kimmel. Jõksile tasumiseks kogusid proviisorid ligi 15 000 eurot annetusi. Kuna Jõks oli esimese tööga hästi hakkama saanud, võeti kehtiva raamlepingu tõttu temaga uuesti ühendust, et just tema toetaks neid apteegi omandipiirangu kehtestamiseks õigusliku analüüsiga. „Ta ise ütles, et ärme lõpetame lepingut, kui seda tervishoiutöötaja asja ajasime. Jõks ütles, et kui on abi vaja, siis ta on edasi meie esindaja. Suhe oli jõus,” ütleb Rebane. Jõks viitab, et raamleping ei tähenda eksklusiivsust.

Tõmbas vee peale

Liit soovis kõigepealt esialgset hinnangu, kas teemaga on mõtet edasi tegelda. Jõks vastas juba samal päeval, et tema esialgne hinnang saab valmis nädala jooksul, et proviisorid saaksid seda kasutada sotsiaalministeeriumis. Jõks kirjutas: „Sellise lahenduse puhul on põhiseaduse kontekstis poolt- ja vastuargumente, toome välja. Peamine küsimus on selles, kas on olemas poliitiline tahe selliseks seadusemuudatuseks olukorras, kus riigikohtu lahendist sellise muudatuse vajadust ei tulene.” Kimmel ja Rebane ütlevad, et Jõksi vastuse põhjal võis järeldada, et ta mõistis soovi. „Kui ta oli kirjutamas negatiivset analüüsi, siis ta poleks ju öelnud, et saame sellega minna sotsiaalministeeriumisse,” kehitab Kimmel õlgu. „Analüüs läks maksma kuskil 7000 eurot,” mäletab Rebane. Tulemus oli aga ehmatav. „Ta tõmbas meie plaanile vee peale. See ei olnud kindlasti analüüs, millega minna sotsiaalministeeriumisse või sotsiaalkomisjoni,” ütleb Kimmel resoluutselt.

Jõksi sõnul on proviisorid ülesannet valesti tõlgendanud. „Ma ei ole mitte kusagil väljendanud, et kava piiritleda apteekide omanike ring vaid proviisoritega on põhiseadusega täiesti kooskõlas, ega andnud kliendile lootust, et mu analüüsi tulemus saab olema positiivne. Analüüsisin kliendi palvel õiguslikku küsimust, mitte ei kirjutanud tellimustööd. Ma ei ole DJ, kellelt võib raha eest tellida lemmiklugusid. Oma veendumuse „müümist” tulenevalt kliendi soovist ei pea ma võimalikuks.”

Viisakas oleks teavitada

Jõks oli valmis analüüsi täiendama, juhul kui saadakse positiivseid argumente, mis kinnitavad kooskõla põhiseadusega. „Me ei saanud ka seda kasutada,” märgib Kimmel. „Kui oleksime teadnud, et meie lähteülesanne on Jõksile vastuvõetamatu, siis oleksime palganud teise advokaadi,” lisab ta. „Advokaat on ju ikka selleks, et ta kliendi huve kaitseks, mitte ei töötaks vastu.”

Külm dušš tuli siis, kui saadi ajalehest teada, et Jõks kaitseb nende suurimat konkurenti Yliopiston Apteekki, kes soovib vaba apteegiturgu. „Veebruaris tegi Jõks meile analüüsi ja mais ilmus Postimehes tema arvamusartikkel, et apteegiturg peab olema vaba ja asutamispiiranguta,” räägib Rebane ja lisab, et leping Jõksiga on seni lõpetamata. „Samal kevadel pakkus ta teenust kahele üksteisega võitlevale kliendile. Kas usaldaksite sellist advokaati?”

Ühe olukorda kommenteerinud advokaadi selgitusel eeldab huvide konflikt, et kliente esindatakse ühes ja samas asjas. „Sellistest asjaoludest on klienti viisakas teavitada ja jätta kliendi enda otsustada, kas ta soovib teenust. Natuke ebaaus on Jõks kliendi suhtes kindlasti olnud.”

Jõks on varemgi klienti üllatanud: "Konkurendile tehtud analüüsi kasutati meie huve kahjustades."

<p>Tanel Terase</p><p>Eesti apteekide ühendusejuhatuse esimees</p>

„Eesti apteekide ühendus [apteegikettide huve esindav organisatsioon] tellis AB Soraineni partnerilt Allar Jõksilt õigusliku analüüsi apteegituru regulatsioonide kohta, ent hiljem ilmnes, et ta on samas asjas koostanud õigusliku arvamuse ka apteekide ühenduse vaenulikule konkurendile peale seda, kui meile koostatud analüüs oli valminud. Konkurendile tehtud analüüsi kasutati viisil, mis kahjustas meie huve. Meie hinnangul esineb siin huvide konflikt. Seetõttu pöördusime advokatuuri aukohtusse. Advokatuur ei võtnud paraku meie kaebust menetlusse. Oleme advokatuuri otsuse vaidlustanud kohtus.”

Jõks: kliente ei nõustatud samas asjas

<p>Allar Jõks</p> <p>vandeadvokaat </p>

Apteekrite liidu väitel on neil teiega siiani kehtiv leping. Mais selgus, et esindate nende konkurenti Yliopiston Apteekki. Teie arvamusloo sisu oli täielikus vastuolus apteekrite liidu huvidega. Kas te ei näe siin huvide konflikti?

Huvide konfliktiga oleks tegemist, kui oleksin nõustanud apteegi omandipiirangute küsimuses nii apteekrite liitu kui ka Yliopiston Apteekki ja neil oleksid vastandlikud huvid.

Selleks et hinnata, kas tegemist on ühe ja sama asjaga, milles on kahele eri kliendile antud vastandlikku nõu, tuleb kõigepealt kontrollida, millise käsundi on andnud apteekrite liit ja millise andis Ülikooli Apteek. Yliopiston Apteekki ei ole ma apteegi omandipiirangute küsimuses nõustanud. Selleks hetkeks, kui asusin nõustama Yliopiston Apteekki, s.t mai 2014, ei olnud mul mitte ühtegi ülesannet apteekrite liidult.

Kas informeerisite apteekrite liitu enne koostööst nende konkurendiga?

Ei informeerinud, kuna nende poolt antud ülesanne oli täidetud, uut ülesannet või selle andmise kavatsust ei olnud.

Yliopiston Apteekki soovib apteegituru liberaliseerimist. Apteekrite liit soovib aga veel suuremate piirangute kehtestamist. Kas nõustute, et nende huvid on vastandlikud?

Vastandlike huvidega kliente ei tohi esindada samas asjas. Kuna tegemist ei ole sama asjaga, milles neid kliente nõustati, siis puudub ka huvide konflikt. Ühte nõustati küsimuses, kas apteegid võiksid kuuluda ainult proviisoritele. Teist selles, kas riigikohtu otsus asutamise piirangute kohta on riigikogule kohustuslik.

Väljavõtted meilivahetusest, 09.01.2013

Kai Kimmel Allar Jõksile

„Olen Kai Kimmel, kuna Ülle Rebane on Austrias suusatamas, pidin mina sel nädalal hoidma sidet. Kaidi Sarv saatis esmaspäeval meie kirja teile ära ja palume teilt õiguslikku hinnangut , kas meie mõte apteeker apteegi omanikuks, kannab välja ja ei ole põhiseadusega vastuolus. Mõistan et see on mahukas töö ja ega ma lõplikku vastust ju ei soovi. Tahaksin ainult teada, kas kirja kätte said ja mis on selline esialgne hinnang, tasub selle teemaga edasi minna  või on see lootusetu teema. Me oleme 20 jaan. uuesti sotsiaalministeeriumisse kutsutud teemat arutama.“

 

Allar Jõks Kai Kimmelile

„Esialgne hinnang saab valmis reedeks 17.01.14 õhtuks. Siis on võimalik seda esmaspäeval 20.01.14 kasutada Sotsiaalministeeriumis. Sellisel lahenduse puhul on põhiseaduse kontekstis poolt ja vastuargumente, toome välja. Peamine küsimus on selles, kas on olemas poliitiline tahe selliseks seadusemuudatuseks olukorras, kus Riigikohtu lahendist sellise muudatuse vajadust ei tulene.“