Mis juhtub, kui Tallinnas saab teoks pantvangikriis? Kes reageerib esimesena? Kes juhib operatsiooni? Kas ja kellel on õigus anda käsk kaasata kaitsevägi? Kas ja kuidas võivad poliitikud kriisi lahendamisse sekkuda? Kas vajaduse korral kutsutakse appi jõude ka välisriikidest?
Eesti Päevaleht kohtus keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo juhi Aivar Alaverega, PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhi Marti Magnuse ja läbirääkimisüksuse juhi Reimo Raivetiga. Uurisime, kuidas on politsei- ja piirivalveamet kriisideks valmistunud ning mis juhtub, kui juhtimiskeskusest tuleb patrullidele kõige ärevam kutsung: Charlie.
Enamasti saabub teade ärevast sündmusest hädaabinumbri kaudu häirekeskusele. Sealsetel töötajatel on ees spetsiaalsed manuaalid ja neile on tehtud koolitusi, mida teha äkkrünnakute puhul. Politseis turvataktika, kriisireguleerijate ja õppuste eest vastutava Marti Magnuse sõnul peaksid häirekeskuse töötajad juba n-ö lõhnast ära tundma, et midagi halba on teoksil. Neljas häirekeskuse töösaalis on ööpäev läbi ka politseinikud, kes kiiresti inimesed ja tehnika leiavad ning aitavad operatsiooni käivitada.
