Ettepanek: lapsed tuleks visiiditasust vabastada

Ministeerium leiab, et raha küsimise peavad otsustama haiglad. Haiglad arutavad asja.

„Meie poole on pöördunud näiteks pere, kus kasvab viis last. Lapse haigestumise ajal ei olnud perel raha, et osta lapsele ravimeid, ja pereisa pidi võtma selleks kiirlaenu,” kirjeldab Pille Ilves patsientide esindusühingust. „Kui ta läks taotlema vajaduspõhist peretoetust, siis arvestati kiirlaen pere sissetulekuks ja nad jäid peretoetusest ilma.”

Sotsiaalministeerium väidab, et lastega peresid aitab suurenev lapsetoetus.

Need ja teised lood on põhjus, miks patsiente esindav ühing pöördus juba möödunud aasta lõpus sotsiaalministeeriumi poole ja esitas konkreetsed ettepanekud, kuidas aidata vaesusriskis peresid, kus kasvavad haiged või puudega lapsed. „Paraku näitab meie kogemus, et raha puudumine võib saada takistuseks, et lapsega õigel ajal arsti poole pöörduda, ja õigeaegse ravita jäämine kahjustab lapse tervist,” selgitas Ilves. Nagu ka uuringud on näidanud, suurendab vaesuses elamine vajadust tervishoiuteenuste järele, kuna elada ei saa tervislikult, ning kuna tervis on halb – näiteks sügava puudega last üksi hooldaval vanemal –, halvendab see veelgi majanduslikku toimetulekut. Surnud ring.

Ühe konkreetse asjana pakuti, et lapsed võiks üle riigi vabastada eriarsti vastuvõtul visiiditasu maksmisest. Nii mõnigi asutus on otsustanud tasu mitte küsida, ent mitte kõik. „See tekitabki segadust ja ebaõiglust. Eriti maapiirkonna vanematele, kes sõidavad kaugemale arsti juurde ja see viis eurot oli mõeldud lapse söögirahaks,” selgitas Ilves. „Meieni on jõudnud teave, et vanem on jätnud lapsega traumapunkti minemata, kuna tal pole visiiditasuks raha. Vanemate vaesuse tõttu võib laps jääda arstiabita või kannatab visiiditasuks makstud raha pärast tühja kõhtu. Sellised olukorrad ei taga laste õigust tervise kaitsele ja on vaesusest tingitud väärkohtlemine,” leidis Ilves.

Sellised olukorrad ei taga laste tervisele kaitset ja on vaesusest tingitud väärkohtlemine.

Sotsiaalministeerium vastas, et visiiditasude kaotamise üle peab otsustama haiglate liit, kuna see puudutab nende tulubaasi, ja soovitas ettepaneku tegijatel liidu poole pöörduda. Eesti Päevaleht võttis selle päringu tegemise enda peale ja saime vastuseks, et liit arutab ettepanekut järgmisel juhatuse koosolekul. Patsientide esindajad leiavad siiski, et kui ministeerium sooviks, saaks ta ise sellise asja ära otsustada ja reegli kehtima panna.

Passiivne vastuvõtt

Samasuguse passiivse vastuvõtu said ka esindusühingu tehtud ülejäänud ettepanekud – mitte ühestki neist ei võtnud ministeerium kinni. Ministeerium selgitab, et lastega peresid hakkab aitama suurenev lapsetoetus. Patsientide esindajate hinnangul ei kata see siiski kõiki haigete lastega perede vajadusi, mis vajaksid erilähenemist.

Puudega laste koduseks jäänud hooldajaid aitab ministeeriumi hinnangul aga toimetulekutoetus. Ettepanekule hooldushüvitise määra tõsta vastas ministeerium, et see sõltub haigekassa ressurssidest. Puudega laste tugiteenuste arendamiseks lubatakse kasutada Euroopa sotsiaalfondi raha. „Muudatuste rakendamine on seotud ravikindlustuse eelarve võimalustega,” seisab asekantsler Rait Kuuse allkirjastatud kirjas kokkuvõtlikult.

Ettepanekud haigete laste aitamiseks

Määrata suure hoolduskoormusega omastehooldajatele igakuine riiklik sissetulek, mis moodustaks vähemalt 50% miinimumpalgast.

Maksta alla 18-aastase haige lapse hooldajale hooldus- lehe alusel hooldushüvitist.

Vabastada raske ja sügava puudega lapse hooldaja haiglas voodipäevatasu maksmisest.

Vabastada puudega lapse hooldaja haigla kohatasu maksmisest, et vanem saaks viibida seal koos temaga.

Toimetulekutoetuse arvestamise alustes tuleb arvestada taotleja kulutusteks:

kulutused eluasemele, sh eluasemelaenu osamaksed ja intressid;

kulutused telefonile, internetile, TV-le;

kulutused ravimitele (arsti kirjutatud retseptiga ja retseptita ravimid);

laenu tagasimaksmise osamaksed koos intressidega;

kulutused lapse haridusele, sh iga lapse kohta kuni kahe huviringi osamakse.

Peale selle tuleb mitte arvestada sissetulekuna väikesi rahalisi kingitusi lähedastelt (nt vanaema saadab lapsele 10 eurot).