Marge Monko: Kunstniku lavastatud kullimäng, trauma ja mäletamine

Eestis näituselt eemaldatud kunstiteoste eksponeerimine ei tekitanud mingit probleemi näiteks Tel Avivis.

Mis ühendab Keit Pentus-Rosimannust, Sven Mikserit ja Eesti juudi kogukonna esinaist Alla Jakobsoni? Keegi neist ei ole käinud Tartu kunstimuuseumi näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest”, aga see asjaolu pole takistanud neil hukka mõista kahe Artur Żmijewski video eksponeerimist.

Neile, kes pole veel jõudnud vaadata, võin kohe öelda: nalja seal ei saa. Kahtlemata on tegemist teostega, mis tekitavad ebamugavust ja vastuolulisi tundeid, aga fakt, et juudi kogukond ei aktsepteerinud muuseumi pakutud kompromissi ja videod tuli ekspositsioonist sootuks eemaldada, tekitab mitu küsimust. Ausalt öeldes ei mäleta ma varasemast ühtegi juhtumit, kus mingi huvigrupi surve oleks olnud nii suur, et selle tagajärg on tööde tsenseerimine.