RAAMATUBLOGI: Jõulud ammu läbi, muinasjutt jääb

M.C. Beaton, „Hamish Macbethi jõulud“, tõlkinud Mall Pöial, Tänapäev, 108 lk.

Jõulud on ammu läbi, kuid tulevad uued ja mitte miski ei takista tegelikult jõuluraamatut lugeda ka mõnel muul ajal.
Räägitakse, et M.C. Beatoni Šoti kriminullid heasüdamliku laiskpolitseiniku Hamish Macbethiga peaosas olla raamatukogudes ühed soositumad. Äsjailmunud teose laenutamiseks olevat järjekord ja tutvus maksab.
Ega ses pisukeses Macbethi-maanias ole midagi imelikku – keeruline elu vastukaaluks on lihtne puhkus. Muinasjutte, kus käib hea ja paha vaheline võitlus, täiskasvanud enam ei loe. (Kuigi võiks. Otsige riiulinurgast välja „Hiina muinasjutud“ ja naudi kord iga viie aasta tagant. Tark raamat, tuleb kasuks.)
Šoti mägismaa külapolitseinikul pole alati tarvis kurjameid jälitada, selgub. Teinekord tuleb korraldada nii, et rahval oleks hea olla. Viia kokku paare, kaitsta lapsi, panna inimesi mõtlema, kiskuma neid lahti iganenud tavade küljest. Ühesõnaga, teha nii, et jõulud oleks kõigil, ja toredad.
Mis siin pikalt rääkida, ilusat täiskasvanute muinasjuttu on ikka ilus lugeda. Hellasüdamelistele tuleb pisargi silma.