TAI uuring: ligikaudu pooled eestlased on üleväsinud

Nädalas üle 40 tunni töötavate inimeste hulgas on ka tublisti rohkem ülekaalulisi.

Hiljuti avalikustatud tervise arengu instituudi (TAI) täiskasvanute tervisekäitumise uuring näitab, et Eesti inimesed on väga sageli liiga väsinud. Peaaegu alati või üsna tihti tunneb üleväsimust koguni 47% inimesi ja viimase kümmekonna aasta jooksul ei ole see näitaja sugugi vähenenud. Pigem vastupidi: kriisiaastatest saati on üleväsimust tundvate naiste osakaal suurenenud üle 50%. Mehed aga on suutnud väsimust kriisieelse aja tasemeni vähendada. Samal ajal on ületöö tegijaid endiselt suhteliselt palju – pisut rohkem kui kolmandik elanikkonnast.

Palgatööd rabavad teha just ülekaalulised keskealised maapiirkondade mehed.

Pealinnas elav 30. eluaastates Peeter töötas veel aasta eest sellises rütmis, et kaheksatunnisele kontoritööle lisandus kodus veel kolm kuni viis tundi. Ta parandas arvuteid, jälgis töömeile. „Sain ülemustele näidata, et olen tööle pühendunud, aga tegelikult see oli laiskus midagi muud teha peale arvuti taga passimise,” ütles ta. Nüüd, elukaaslasest lahus elades pühendab ta rohkem aega nende ühisele lapsele.

Võtame rahulikumalt

Hea uudis ongi see, et ületöö tegijate osakaal on kümne aastaga mõnevõrra vähenenud. Veel 2004. aastal töötasid rohkem kui pooled mehed ja naised nädalas üle 40 tunni, nüüd on neid veidi alla 40%. Palgatööd rabavad teha just keskealised mehed, kelle kodu on sagedamini maapiirkonnas ja kes on ülekaalulised. Ka naiste puhul paistab andmetest silma, et ületöötajate seas on sagedamini ülekaalulisi. Nagu võiski oodata, teevad rohkem ületööd kõrgema palga teenijad. Või siis: kõrgema palga teenimiseks tulebki rohkem tööd teha.

Kui te hommikul üles tõustes ei taha üldse tööle minna, olete ilmselt läbi põlenud.

Suurt stressi tunneb viiendik Eesti elanikke. Seegi näitaja on vähenenud, kuid pole jõudnud kriisieelsele tasemele, kui stressi tundis umbes kuuendik. See-eest tundub rahvas olevat õnnelikum kui varem – kui 2010. aastal pidas end õnnetuks 29%, siis mullu 22% vastanuid.

Naised tunnevad end pisut rohkem stressis ja õnnetuna kui mehed. „See on täiesti üldine seaduspära,” märkis Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tööpsühholoogia lektor Mart Murdvee. „Teame ju, et mehed ei nuta, kuid naistel pigem on lubatud kurta, et neil on stress.”

Murdvee kolleeg TTÜ-st Taimi Elenurm osutas, et ametid, mis eeldavad sagedast suhtlemist, ongi stressirohked. Kuid stressi ja üleväsimuse vähendamiseks oleks mõistlik tööasjades rohkem kolleegidelt tuge küsida.

Kui töö on kehvasti korraldatud, siis on üpris tõenäoline, et vastumeelseks muutuvad nii kolleegid kui ka kliendid ja endagi enesetunne halveneb. „On üks väga lihtne indikaator: kui te hommikul üles tõustes ei taha üldse tööle minna, olete ilmselt läbi põlenud. Võtke aeg maha,” soovitas Murdvee.

Hea lugeja, kas sinagi tunned pidevalt üleväsimust? Vasta Delfi küsitlusele ja anna teada!

Töömeilid masendavad

Kas teate seda hirmutavat tunnet, kui uue nädala alguses töömeile avate? Kunagi ju ei tea, kas seal ootab ees mõni tööülesanne. TTÜ psühholoogid on andnud sellele nime: esmaspäevahommikuse e-kirja sündroom. Tuleb välja, et sageli võtavad ülemused nõuks saata reede õhtul korraldusi uueks töönädalaks. Töötajale tundub, et juba ongi ta nende täitmise tähtajast maha jäänud, ja see mõjub masendavalt.

„See on tõsine probleem,” kinnitas Mart Murdvee. „E-kirju saab igal ajal saata ning inimestele töökohustusi peale panna.” TTÜ teadlaste leid on ka teaduskirjanduses viitamist leidnud.