Mis täidab meie kollektiivsete ideaalide vaakumi?

1945. aasta konsensus on suuresti surnud. Maailm vajab uut

Mais 1945, kui Teine maailmasõda Euroopas ametlikult lõppes, oli suur osa maailmast varemetes. Aga samamoodi nagu inimkonna võimel lõhkuda on vähe piire, on märkimisväärne ka tema võime teha uusi algusi.

Pole kahtlust, et sõja lõpus olid miljonid inimesed liiga näljased ja kurnatud, et teha midagi muud peale elus püsimise. Samal ajal veeres üle varemete idealismilaine, kollektiivne soov ehitada võrdsem, rahumeelsem ja turvalisem maailm. Just sellepärast sai suur sõjakangelane Winston Churchill valimistel lüüa juba 1945. a suvel, enne kui Jaapan oli alla andnud. Mehed ja naised ei olnud riskinud oma eluga üksnes sellepärast, et naasta vanasse klassiprivileegide ja sotsiaalse ilmajäetuse aega. Nad soovisid paremaid elutingimusi, haridust ja tasuta tervishoidu kõigile.