Juhtkiri: Kreeka pisarad meid ei veena
Õnneks ei ole see võrdlus päris korrektne, sest sotsiaaltoetused tuleb Eestil rahvale välja maksta ühe aasta jooksul, aga Kreekast saadava kahju katmise saab jagada aastakümnete peale. Näiteks Eesti osalusel Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist Kreekale antud laenude põhiosa ja intressi tagasimaksed pole niikuinii ette nähtud enne 2022. aastat. Euroopa Keskpanga kaudu Kreeka pankadele antud erakorralise likviidsusabi tühja minemine ei tähenda, et Eesti Pank vajab lähiajal riigilt rahasüste.
Õige on see, et majandusteadlased on kasinuspoliitika otstarbekuses eri meelt. Aga Kreeka ja rahuaja kõige karmima kasinuspoliitika ohver? Eestis, Lätis ja mitmes teises EL-i riigis kõlab see jutt dramatiseeritult. Oli Eestis kasinuspoliitikat optimaalsel hulgal või mitte, aga vähemalt ei pea me praegu IMF-ilt ja EL-ilt erakorralist abi nõudma. Kreeklased on ka võlakergendust saanud, kuigi Kreeka võlgade ühemõttelise kustutamiseni ei ole asi läinud.
Võla osaline kustutamine saaks olla otsus, mis läbirääkimised Kreekaga ummikust välja aitab. Paraku avaks see tee võimalusele, et ka mõni teine suure võlakoormaga Euroopa riik hakkab oma võlgade kergendamist nõudma. Kuna läbirääkimiste mõlemad pooled on oma õiguses väga veendunud, oleks suur üllatus, kui praegune euroala peaministrite kriisikohtumine tooks põhimõttelise läbimurde. Maailmalõppu see ei tähenda, aga Kreeka-küsimuses on mingit pikemaajalist kokkulepet siiski vaja.