RAAMATUBLOGI: Kas demokraatlik riik maksab lunaraha?
Maailm on hirmuäratav – Rootsis leitakse juba neljas mõrvatud noor naine ning Somaalia piiri ääres röövitakse seitse Euroopa delegatsiooni liiget. Ajakirjanik Annika Bengtzon peab segaduses korda looma.
Üheksas Bengtzoni krimiromaan ei jää eelmistele millegi poolest alla. Pigem vastupidi, lisatud on tumedust ning õudused muutuvad üha isiklikumaks – üks Somaalias röövituist on Bengtzoni abikaasa.
Kamina valgel raamatud lugeda on hea ja õdus, ent kõik, mis kirjas, on päris. Mitte küll otseselt, aga kaudselt. „Et mõista pantvangi võetud inimese olukorda, olen lugenud virnade viisi nende mälestusi,“ kirjutab Marklund lõppsõnas.
On meilgi juhtunud ning seda, millises meeleheites ja hulluses peavad vangistatud elama-olema, on ilmselt võimatu kirjeldada. Aga Marklund üritab.
Ning mis juhtub, kui sinu abikaasa eest nõutakse lunaraha? Kas riik, kelle ametnik vangistatu on, maksab? Rootsi ei maksa. Vähemalt ses raamatus. Nii tuleb Bengtzonil endal suured summad kokku ajada end maha müües ehk pidades suurkannataja blogi.
Jah, maailm on kord juba selline, et õnnetused ja kannatused käivad mööda inimesi.
