Parema kasutajakogemuse pakkumiseks kasutame nii enda kui ka kolmandate osapoolte küpsiseid. Selleks:
salvestame seadmetes olevat teavet,
pääseme juurde Teie seadme teabele ehk küpsistele,
töötleme Teie isikuandmeid.
Töödeldavateks isikuandmeteks on:
identifikaatorid,
geolokatsiooniandmed,
seadme saadetud standardteave,
teave seadme omaduste kohta.
Küpsiste kasutamine aitab parandada reklaamide esitlemist, analüüsida liiklust ja pakkuda Teie jaoks kohandatud sisu. Privaatsussätete all saate lähemalt tutvuda, millist liiki küpsiseid me töötleme, ja seadistada nende lubatavust. Oma valikuid saate igal ajal muuta lehe jaluses „Privaatsussätete“ alt. Teie eelistused kehtivad ainult Delfi Meedia veebilehtedel. Delfi Meedia töötleb kõiki isikuandmeid lähtudes andmekaitsetingimustest, mis on kättesaadavad siin.
Kolmandate osapoolte küpsiste (Delfi Meedia partnerite (140)) seadistusi saate muuta
Küpsistega mitte nõustumise korral ei pruugi veebilehekülg toimida selliselt nagu meie poolt on see loodud
Mitmed kolmanda osapoole partnerid ei küsi Teie nõusolekut Teie andmete töötlemiseks, need põhinevad nende õigustatud ärihuvil. Teil on õigus nendest keelduda tehes allpool valikud. Lisainfo saamiseks vaadake meie partnerite loendit, et näha, millised on nende õigustatud huvid, ja teavet selle kohta, kuidas saate vastuväiteid esitada.
Piiratud andmete kasutamine reklaami valimiseks
Teile selles teenuses kuvatavate reklaamide valik võib põhineda piiratud andmetel, nagu teie kasutatav veebisait või rakendus, teie mittetäpne asukoht, teie seadme tüüp või sisu, mida kasutate (olete kasutanud) (näiteks selleks, et piirata teile sama reklaami kuvamiskordade arvu).
Isikupärastatud reklaamiprofiili loomine
Andmeid teie tegevuse kohta selles teenuses (nt teie esitatud vormid, teie vaadatud sisu) saab salvestada ja kombineerida muude andmetega teie (näiteks andmed teie varasema tegevuse kohta selles teenuses ja teistel veebisaitidel või rakendustes) või sarnaste kasutajate kohta. Seejärel kasutatakse seda teie profiili loomiseks või täiustamiseks (mis võib hõlmata võimalikke huve ja isiklikke aspekte). See juriidiline isik ja teised saavad kasutada teie profiili (sh hiljem) selleks, et kuvada reklaame, mis on teie võimalike huvide põhjal asjakohasemad.
Profiili kasutamine isikupärastatud reklaamide valimiseks
Teile selles teenuses kuvatav reklaam võib põhineda teie reklaamiprofiilidel, mis võivad kajastada teie tegevust selles teenuses või teistel veebisaitidel või teistes rakendustes (nt teie esitatud vormid, teie vaadatud sisu), võimalikel huvidel ja isiklikel aspektidel.
Isikupärastatud sisuprofiili loomine
Andmeid teie tegevuse kohta selles teenuses (nt teie esitatud vormid, teie vaadatud mittereklaamsisu) saab salvestada ja ühendada muude andmetega teie (näiteks teie varasem tegevus selles teenuses ja teistel veebisaitidel või rakendustes) või sarnaste kasutajate kohta. Seejärel kasutatakse seda teie profiili loomiseks või täiustamiseks (mis võib nt hõlmata võimalikke huve ja isiklikke aspekte). Teie profiili saab kasutada (ka hiljem) selleks, et kuvada sisu, mis näib teie võimalike huvide põhjal asjakohasem, näiteks kohandada teile sisu näitamise järjestust, et teil oleks veelgi lihtsam leida sisu, mis vastab teie huvidele.
Profiili kasutamine isikupärastatud sisu valimiseks
Teile selles teenuses kuvatav sisu võib põhineda teie sisu isikupärastamise profiilidel, mis võivad peegeldada teie tegevust selles või muudes teenustes (nt teie esitatud vormid ja vaadatud sisu), võimalikke huve ja isiklikke iseärasusi. Nende andmete põhjal saab näiteks kohandada teile sisu näitamise järjestust, et teil oleks veelgi lihtsam leida (mittereklaam)sisu, mis vastab teie huvidele.
Reklaamide tulemuslikkuse mõõtmine
Andmeid selle kohta, milliseid reklaame teile kuvatakse ja mida nendega teete, saab kasutada selleks, et teha kindlaks, kui hästi on reklaam teie või teiste kasutajate jaoks töötanud ja kas reklaami eesmärgid on saavutatud. Näiteks, kas nägite reklaami, kas klõpsasite sellel, kas see pani teid toodet ostma või veebisaiti külastama jne. See on väga kasulik reklaamikampaaniate asjakohasuse analüüsimisel.
Sisu tulemuslikkuse mõõtmine
Andmeid selle kohta, millist sisu teile kuvatakse ja mida sellega teete, saab kasutada selleks, et teha kindlaks, kas mittereklaamsisu jõudis sihtrühmani ja vastas teie huvidele. Näiteks, kas loete artiklit, vaatate videot, kuulate veebisaadet või vaatate toote kirjeldust, kui kaua selles teenuses aega kulutasite ja milliseid veebilehti külastate jne. See on väga kasulik teile näidatava mittereklaamsisu asjakohasuse analüüsimisel.
Vaatajaskonna analüüsimine statistika või erinevatest allikatest pärinevate andmete kombinatsioonide kaudu
Aruandeid saab koostada andmekogumite kombinatsiooni (nt kasutajaprofiilid, statistika, turu-uuringud, analüütikaandmed) põhjal, mis puudutab teie ja teiste kasutajate tegevusi reklaamsisu või mittereklaamsisuga, et tuvastada ühised omadused (näiteks selleks, et teha kindlaks, millised sihtrühmad on reklaamikampaania või teatud sisu suhtes vastuvõtlikumad).
Teenuste arendamine ja täiendamine
Andmed teie tegevuse kohta selles teenuses, näiteks tegevused reklaamide või sisuga, võib olla väga kasulik toodete ja teenuste täiendamiseks ning kasutaja tegevuste, vaatajaskonna liigi jm põhjal uute toodete ja teenuste arendamiseks. See konkreetne eesmärk ei hõlma kasutajaprofiilide ja identifikaatorite arendamist ega täiendamist.
Piiratud andmete kasutamine sisu valimiseks
Teile selles teenuses kuvatava sisu valik võib põhineda piiratud andmetel, nagu teie kasutatav veebisait või rakendus, teie mittetäpne asukoht, teie seadme tüüp või sisu, mida kasutate (olete kasutanud) (näiteks selleks, et piirata teile sama video või artikli kuvamiskordade arvu).
Eesti valmistub pagulaste tulekuks. Kavatsetakse keelustada nägu kattev riietus
Justiitsministeerium hakkab enne pagulaste siia tulekut analüüsima, milliseid oma tavasid nad tohivad siin järgida. Üks ettepanek on keelata muslimi sisserändajatel kanda riietuseset, mis varjab nägu. „Oleme harjunud, et inimesed on avalikus ruumis identifitseeritavad,” põhjendas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Tahetakse muuta kohustuslikuks keeleõpe ja kohanemisprogramm.
Valitsuserakond IRL arvab, et Eesti avalikus ruumis ei tohiks oma nägu katta, sest kaetud näoga isikut ei saa tuvastada.
FOTO: Foto: AFP/SCANPIX
Eilsel valitsuse kabinetiistungil tegi sotsiaalkaitseminister ja IRL-i esimees Margus Tsahkna ettepaneku, et justiitsministeerium hakkaks analüüsima, milliseid probleeme võib kaasneda sellega, kui Eestisse tulevad meist erineva kultuuritaustaga inimesed.
Üks konkreetne ettepanek on panna paika, et Eesti avalikus ruumis ei tohiks oma nägu katta. See tähendab, et muslimi pagulased ei saa kanda tänaval, postkontoris ega muudes avalikes kohtades burkat või muid riietusesemeid, mis nende nägu varjavad. Eestisse tulevad pagulased sellistest riikidest nagu Liibüa, Iraak ja Süüria, kus islam on peamine religioon.
Peame läbi arutama, kuidas meie seadusandlus erinevatele tavadele reageerib.
Paljudes islamiriikides on näo katmine laialt levinud. Seda tava järgivaid sisserändajaid võib näha Euroopa riikides, kuhu immigrante on tulnud pikka aega. Mitu riiki on püüdnud viimase kümne aasta jooksul seda tava piirata, kuid tagantjärele on see raske. „Erinevad teised riigid on püüdnud selliseid asju reguleerida tagantjärele, mis on tekitanud probleeme. Meie tahame seda ennetada,” ütles minister.
Turvalisuse küsimus
Näo katmise keelu põhjuseks nimetas Tsahkna isiku tuvastamise vajalikkust. „See puudutab avaliku ruumi turvalisust,” põhjendas ta. „Me oleme harjunud, et inimesed on avalikus ruumis identifitseeritavad. Prantsusmaal on samuti ühene keeld, mis lähtub samast turvalisuse loogikast,” ütles Tsahkna. „Pole ju mõistlik, kui lähed panka või ministeeriumisse, nii et nägu on kaetud. Siin pole veel lõplikku otsust, aga justiitsministeerium peab analüüsima, mis on meile siin kohane,” lisas sotsiaalkaitseminister.
Oleme harjunud, et inimesed on avalikus ruumis identifitseeritavad.
Tsahkna rõhutas, et Eestil tuleb endal kehtestada vajalikud reeglid ja me ise peame juhtima pagulaste Eesti ühiskonda sulandamist, sest seni meil analoogseid küsimusi ja probleeme tekkinud ei ole. „Inimesed, kes siia hakkavad tulema, peavad neid regulatsioone enne teadma,” lisas ta.
Tsahkna on enda sõnul suhelnud islamimaadest pärit inimestega ja uurinud, kuidas nad sellisesse keeldu suhtuvad. Mõistvalt, viitas ta.
Ühtaegu tekib selle ja ka muude võimalike piirangute kehtestamisega üks esmapilgul oluline vasturääkivus. Nimelt on valitsus seni kõigiti rõhutanud, et Eesti võtab vastu umbes paarsada põgenikku, mis on nii väike arv, et me ei panegi neid oma tavaelus tähele – kõik nad hajutatakse üle Eesti.
Kui pagulasi avalikus ruumis tähelegi ei panda ja nende hulk ei ole probleem, siis miks on vaja nii konkreetselt reguleerida, milliseid oma tavasid nad tohivad siin järgida ja milliseid mitte?
Tsahkna sõnul tuleb vaadata laiemat pilti, sest praegu on just õige aeg sellised teemad läbi arutada. „Pagulasi saab tõesti olema 30–40 perekonna ringis, aga me peame tegema silmad lahti ja vaatama, mis ümberringi toimub. Me peame läbi arutama, kuidas meie seadusandlus reageerib erinevatele tavadele,” sõnas ta. „Kõik võivad jääda oma traditsioonide ja kommete juurde, aga see on ühiskondlik positsioon, kas me täpsustame neid reegleid.”
Keeleõpe kohustuslikuks
Tsahkna ei täpsustanud, mis tavasid ja kombeid tuleks justiitsministeeriumil analüüsis veel vaadelda. Kuid ministeeriumi tulevane analüüs ei puuduta ainult pagulaste tavasid. Sisserändajate Eesti ühiskonda sulandumise oluline alus on eesti keele oskus. Praeguste seaduste järgi pole Eesti elamisloa saanud isikutel otsest kohustust eesti keel ära õppida. Tsahkna sõnul ei tohi see nii olla – eesti keele õppimine peab olema kohustuslik. Sellegi ettepaneku tegi ta eile ülejäänud valitsusele.
Kui me garanteerime neile elukoha, siis on meil õigus ka esitada tingimusi.
„Kui me garanteerime neile siin kaheks aastaks elukoha, siis on meil õigus ka esitada teatud tingimusi,” märkis Tsahkna. „Me ei saa kedagi sundida, aga siis nad teavad, et neil on see kohustus.” Kes pagulastele esmast keeleõpet pakkuma hakkab, pole veel selge. Riik otsib selleks praegu partnerit.
Abi kohanemiseks
Samuti peaks pagulastel olema kohustus teha läbi kohanemisprogramm. Seegi ei ole praegu ühelegi sisserändajale otseselt kohustuslik. Programmi kaudu saaksid pagulased laiemalt teada, milline on Eesti riik ja siinne kultuur, ja kitsamalt, kuidas siin mingeid asju aetakse ja mismoodi riik toimib.
Mida neile täpselt õpetama hakataks, pole samuti veel paika pandud, sest eri tasemega lõimumisprogramme on mitu. „Oluline on, et inimesed saaksid aru, mis taustsüsteemiga ühiskonnas nad paiknevad, mis on reeglid ja kuidas siin hakkama saada,” ütles Tsahkna.
Pagulastele määratakse siia jõudes ka tugiisikud, kelle ülesanne on aidata neil Eesti eluga kohaneda. Sellise väljaõppega inimesi on Eestis praegu 40 ümber ja neid koolitatakse juurde. Tugiisikud kohtuvad pagulastega regulaarselt, toetavad ja nõustavad neid, aitavad asutustega suhelda ja kontakte luua. Tsahkna sõnul on sotsiaalministeerium saanud pakkumisi inimestelt, kes on ise vabatahtlikult nõus mõnele pagulasperele n-ö tugipereks hakkama.
Peale selle peaks Eesti seadustesse kirja saama, et riigil on õigus teha pagulastele tervisekontrolli.
Kõige selle puhul juhtis Tsahkna tähelepanu, et inimesed, kes Eestisse tulevad, on pärit siinsest oluliselt rohkem reguleeritud ühiskonnast. Meil on märkimisväärselt rohkem vabadusi.
Me ei saa kedagi sundida, aga siis nad teavad, et neil on see kohustus.
„Kui need tingimused on neile vastuvõetamatud, siis teavad pagulased seda juba ette. Me ei anna neile eristaatust, see on nii Eesti kui ka pagulaste endi huvides,” ütles Tsahkna. „Praegu on meil võimalus võtta õppust probleemidest, mis on tekkinud meiega sarnase kultuuriruumiga riikidel.”
Eesti Päevalehe andmeil ei tekitanud Tsahkna analüüsi koostamise ettepanek valitsuskabinetis Reformierakonna ja SDE partneritega vaidlust. Niisiis antakse justiitsministeeriumile selline ülesanne.