RAAMATUBLOGI: Lisbeth Salander, Lohetätoveeringuga Tüdruk, on täiega tagasi!
Kuna uudist, et välgulöök oleks David Lagercrantzi tabanud, pole tulnud, jäi teispoolsuses viibiv Stieg Larsson tema tööga ehk Millenniumi-sarja neljanda raamatuga rahule. On ka põhjust, sest „See, mis ei tapa“ pole küll autentne, et autentsusele väga lähedal. Seega hoiatus lugejale – unetu öö on tulekul.
Eks paljudel oli kõhklusi ja kahtlusi, kui selgus, et Lagercrantz, kunagine krimiajakirjanik ja Zlatan Ibrahimovici suurepärase biograafia „Mina, Zlatan“ autor kirjutab Salanderi lugudele järge.
Enamasti on nii-öelda legaalse kopeerimise tulemus nadi. Seekord mitte. Larssoni elukaaslase Eva Gabrielssoni karm arvamus, et Lagercrantz on sarja jätkuloo kirjutamiseks idiootlik valik, oli ekslik.
Larsson plaanis lugejatele kinkida kümme Millenniumi-raamatut. Kui kolm – „Lohetätoveeringuga tüdruk“, „Tüdruk, kes mängis tulega“ ja „Purustatud õhuloss“ – oli trükitud ja neljas käsikirjas, sai tema tee äkitselt otsa. Larssoni isa ja vend otsustasid, et nii häid tegelasi – Salanderit, ajakirjanikku Mikael Blomkvisti ja tema sümpaatseid kolleege, kes kõik üritavad maailma parandada ja ühiskonnast kõntsa välja rookida – ei tohi unustusse jätta ning pakkusid järjekirjutamist Lagercrantzile.
Kui vastne raamat kätte võtta, tasuks esmalt vaim vabaks lasta mitte mõelda niivõrd kolmele esimesele osale, sest Lagercrantz pole Larsson. Kes tahab, leiab alati põhjust norimiseks, kuid „See mis ei tapa“ on sisaldab nii Larssonit kui Lagercrantzi, mis annavad kokku väga korraliku terviku. Kusjuures Larssonilt on vaid tegelased, tema neljanda osa käsikiri jäi puutumata.
Esmalt luuakse taust ja tutvustatakse tegelasi.
Blomkvistil ei lähe just kõige paremini, sest ta ajakiri Millennium on müüdud kontsernile, mille juhti piitsutab kadedus ja omanikke rahahimu. Millennium ja Blomkvist on kõrbemas.
Salander tungib talle mitteomast riski võttes USA julgeolekuameti arvutitesse. Häkkerite maailm on vaimustuses – Wasp on võimas, parim, näitab, mida suudab. Kui vaid Salander teab, miks tal oli vaja nii riskantne töö ette võtta. Võimu demonstreerimiseks igatahes mitte.
Julgeolekuameti turvasüsteemide pealik on häkkimisest raevus, sest arvutid peidavad maailma muutvaid saladusi, ja ta otsustab Waspile kätte maksta.
Frans Balder, geenius, tehisintellekti uurimise juhtivteadlane, kelle avastused on varastatud, naaseb USA-st ja otsustab hakata autistlikule pojale tõeliseks isaks, võtab ta enda juurde ning avastab, et poiss on savant – üliandekas.
Kuskil sealsamas Rootsis on Venemaa maffiajõuk koos kurjade plaanidega..
Lava on valmis seatud, näitlejad astuvad rambivalgusse, etendus algab.
