RAAMATUBLOGI: Ka advokaadist võib saada lihtinimene
John Grisham, kohtusaagade suurmeister, näikse rahulikumaks muutuvat ning üritab raamatuisse pikkida vähem lahinguid ja rohkem elufilosoofiat.
„Hall mägi“ ei keskendugi võitlusele hea ja kurja vahel kohtusaalis, vaid tavaelus. Osapooled, nagu Grishamil ikka, on tavainimesed versus võim, vaesus versus rikkus.
Kui varasemalt keskendus Grisham kohtusaalile, kus pani vastamisi õiguse ja õigluse, siis nüüd vaatab ta elu laiemalt, laseb peategelastel teha valikuid. Põnevus pole ta teostest kadunud, kuid ei ole kontsentreerunud, vaid lahustunud.
Niisiis on aasta 2008 ning USA-le vajub kaela majanduskriis. Heal elujärjel noored juristid kaotavad tasuva töö New Yorgis ning neile pakutakse võimalust tasuta rügada õigusabikliinikutes.
Peategelane, neidis, satub pehmelt öelda provintsi, kaevanduslinna, kus ameerikalik ebavõrdsus särab täies hiilguses. Ühed kühveldavad loodust ja inimsaatusi lõhkudes sütt ja raha kokku, teised virelevad.
Grishami oskus näidata kontrasti kahe maailma vahel, on imeline. Võiks ju arvata, et ta kohati liialdab, kuid samas on kirjeldused sedavõrd ehedad, mis panevad, suisa sunnivad uskuma.
Nagu ikka on kahe vastasleeri vahel juristid. Head ja eetilised kaitsevad nõrgemaid, halvad ja ebaeetilised tugevaid. Eks ta pisut lihtsustatud ole, kuid annab selgema pildi paradiisist ja põrgust.
Mõistagi asub too peategelane-neidis õigele poolele, kaitsma elu hammasrataste vahele jäänuid. On ka pisut möllu, sest ta pole ainus hea jurist ja võitlus kisub kohati karmiks. Ent lõpuks tuleb võtta vastu keeruline otsus, sest New York pakub tasuvat tööd.
Jah, elu USA kaevanduslinnas on paras põrgu ning tundub, et siinmail on pisut parem. Ent sellele küsimusele peavad vastama meie kaevanduslinlased, pealinnast paistavad asjad ilmselt teistmoodi.
