Suurimate takistustena nimetati vähest informeeritust õpipoisiõppe võimalustest ja noorte juhendamisest tulenevaid lisakohustusi ettevõttele. Kõige rohkem olid valmis õpipoisiõpet pakkuma kaubandussektori ja töötleva tööstuse ettevõtted, vastavalt 50% ja 47% vastanutest.

Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõuniku Anneli Entsoni sõnul on õpipoisiõppe juurutamine üks võimalusi leevendada spetsialistide põuda. “Eestis on üle 200 000 tööealise inimese, kellel puudub igasugune kvalifikatsioon. Meil on 40 000 noort, kes ei õpi ega tööta. Samas on ettevõtete üha suuremaks arengupiduriks just kvalifitseeritud tööjõu puudus,“ ütles Entson.

Seejuures on õpipoisiõppe laiemaks levikuks vajalik tööandjate informeerimine. “Juhile või personalijuhile on oluline võimalikult täpselt teada nii seda, milliseid võimalusi töökohapõhine õpe organisatsioonile avab kui ka seda, milliseid kohustusi see kaasa toob. Tahes tahtmata eeldab see ettevõttes teatud ümberkorraldusi, sest juhendamine on ju lisatöö, samas tuleb juhendaja enne ka välja õpetada,” ütles Entson.

Teadlikumatel ja juba ka õpipoisiõpet katsetanud ettevõtetel on tavaliselt eelnevalt olemas hea koostöö kutsekooliga, kus neile vajalikku tööjõudu koolitatakse.

Õpipoisi- ehk töökohapõhine õpe toimub vähemalt 2/3 ulatuses ettevõttes sealse juhendaja käe all, millele lisandub teoreetiliste teadmiste omandamine kutsekoolis. Selline õppevorm annab õpilasele võimaluse samaaegselt teadmiste omandamisega saada ka ise erialal töötamise kogemus. Samuti võimaldab see juba töötaval, kuid vastava kvalifikatsioonita inimesel omandada kutse tööelu katkestamata.

Eelmisel õppeaastal oli Eestis 617 õpipoissi, Haridus- ja Teadusministeerium on teatanud eesmärgist luua kolme aasta jooksul 4700 õpipoisiõppe kohta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena