RAAMATUBLOGI: Vanainimeses peitub väärtus

Hansjörg Schneider, „Oidipuse silmad“, tõlkinud Reet Kudu, Eesti Raamat, 174 lk.

Teinekord tuleb tõdeda, et vanad inimesed on väärtuslikumad kui noored, sest neil on rohkem kogemusi, tarkust ja neist tulenev eksimatu sisetunne.
Kahjuks hakkavad saksakeelse krimikirjanduse lipulaeva komissar Peter Hunkleri lood otsa saama. Sest autor ja samas ka Hunkler vananevad.

Just, nii Schneideri kui Hunkleri vahele saab tõmmata võrdusmärgi. Mõlemad on sündinud Aaraus ja elavad Baseli lähistel ja külastavad samu restorane ja pubisid. Neil on mõlemal vasakliberaalsed vaated ning kumbki suudab näha inimhinge sügavusse. Vanusevahe siiski meestel on, Scheider sai 77, Hunkler läks raamatus alles pensionile.

Niisiis leitakse paatelamu nimega Antigone, lõhutud ja verepritsmeid täis, kinnituspaigast Reini jõel allavoolu. Paadi omanik, linnateatri intendant ja tema tantsijannast elukaaslane on kadunud.

Hunkler on pensionil, lisaks tõbine, kuid Baseli politseinikud ei saa asjaga hakkama. Paadiomaniku laip küll leitakse, mõistagi tänu Hunklerile, ent mõrvarit mitte. Niisiis tuleb pensionäril siiski asja kallale asuda, kui noored nii mannetud on.