Kas 1000-euroste arvete registreerimise süsteem on kasu toonud?
Isikute poolt tekitatud maksukahju võib ulatuda 167 000 euroni, teatas maksuamet.
Kahtlustuse järgi esitas Raplamaal tegutsev osaühing 2014. aasta juulist 2015. aasta augustini käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid kasutades selleks näilikke arveid.
Prokurör Elle Keemani sõnul andis see võimaluse raamatupidamises vaid paberil tasutud käibemaks sisendkäibemaksu hulka arvestada ja seeläbi oma maksukohustust vähendada.
Kuivõrd näilise müügiskeemi osaks oli ka raha liigutamine, peeti kahtlustatavad kinni vahetult peale seda, kui oli toimunud varem ülekantud 10 800 euro sularahas tagastamine.
„Selles juhtumis oli kahtlustuse esitamise kokkupanemisel otsustavaks käibedeklaratsiooni lisa ehk niinimetatud 1000euroste arvete registreerimise süsteemi jõustumise abil väljajoonistunud skeemid. Kuigi märgid võimalikust maksukuriteost olid mõnda aega uurijatel olemas, siis täiendavad andmed võimaldasid kiiremini koguda tõendeid ja jõuda organisaatoriteni,“ rääkis MTA uurimisosakonna juhataja Rain Kuus.
Lisaks kahtlustatakse kolme variettevõtetega seotud inimest ka kuritegelikku ühendusse kuulumises, mille tegevuse sisuks oli aidata legaalselt äri ajavatel ettevõtetel esitada maksuhaldurile valeandmeid maksude vähendamiseks.
Kohtus süüdimõistmisel karistatakse maksuhaldurile valeandmete esitamise eest rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest 3-12aastase vangistusega.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi maksu- ja tolliamet ning juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.
