Cecilia Malmström: Samm vastutustundlikuma ELi kaubanduspoliitika suunas
Paljud eurooplased usuvad, et suhete tihendamine ELi suurima kaubanduspartneriga toob meile kasu. Sama paljud aga muretsevad, et leping võib mõjutada näiteks toiduohutust ja keskkonnanõudeid ning avalike teenuste osutamist tervishoiu ja hariduse valdkonnas.
Kuna rahvusvahelisi kaubandusläbirääkimisi peab kõikide liikmesriikide nimel Euroopa Komisjon, osaleme aktiivselt selle küsimuse arutamisel nii Interneti vahendusel kui ka kohtumistel huvirühmadega ning võtame arvesse tehtud ettepanekuid ja kriitilisi märkusi. Selleks et üldsusel oleks võimalik läbirääkimiste sisuga tutvuda, oleme Internetis kättesaadavaks teinud ELi ettepanekud. Samuti oleme põhjalikult muutnud oma lähenemisviisi investeeringute kaitse küsimuses, mis on tundlik valdkond.
Täna esitame Euroopa Liidu uue üldise kaubandus- ja investeerimisstrateegia, et võtta arvesse saadud õppetundi ja tagada vastutustundlikum kaubanduspoliitika, mis toetub tulemuslikkuse põhimõttele ja edendab Euroopa väärtusi.
Tulemuslikkuse põhimõtte kohaselt peab kaubanduspoliitika majanduskasvu ja tööhõive toetamise kaudu tooma kasu võimalikult paljudele eurooplastele. Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse puhul on küsitud, kelle huve ELi kaubanduspoliitika teenib. On selge, et sellest peab olema kasu kõigile, s.t nii tarbijatele, töötajatele ja väikeettevõtjatele kui ka rahvusvahelistele suurfirmadele. Kaubavahetus soodustab tööhõivet. Praegu sõltub Euroopas üle 30 miljoni töökoha ehk iga seitsmes töökoht ekspordist. Eestis on see näitaja üle 100 000 töökoha ehk iga kuues töökoht. Tänu avatud kaubanduspoliitikale on hinnad Euroopas madalamad ja tarbijatel rohkem valikuvõimalusi. Kolmandik Euroopa ekspordist tuleb väikeettevõtetelt.
Tuleb siiski pöörata rohkem tähelepanu sellele, et kaubanduspoliitika tooks kasu võimalikult suurele hulgale inimestele. Selleks et tagada kaubanduslepingute toimimine, tuleb meil jälgida, et ettevõtjad oleksid teadlikud kaubandustõkete kaotamisest ja et lepingute viljad jõuaksid tarbijani. Eelkõige peame kindlustama, et väikeettevõtted oleksid teadlikud kõikidest võimalustest, mis neile kaubanduslepingute tulemusena avanevad. Kui peaks juhtuma, et mõni Euroopa ettevõte ei suuda rahvusvahelise konkurentsiga toime tulla, tuleb selle töötajatele tagada toetus ümberõppeks ja uue töökoha leidmiseks. Uue lähenemisviisiga nähakse ette rohkem vahendid nende kolme eesmärgi saavutamiseks.
Kõigest sellest ei ole aga abi, kui meil puuduvad asjakohased kaubanduslepingud, mis loovad ka tegelikkuses uusi ärivõimalusi. Selleks tuleb kaotada praegused kaubandustõkked. Peame näiteks tagama, et ELi ettevõtjad saaksid müüa digitaalteenuseid kogu maailmas ja Euroopa Liidu tehnikud paigaldada või hooldada tuulegeneraatoreid ja muid kõrgtehnoloogilisi tooteid ka väljaspool ELi.
See eeldab ühtlasi sidemete sõlmimist maailma juhtivate majandusriikidega. Uues strateegias on selgelt määratletud prioriteedina mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Doha vooru lõpuleviimine, Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, vabakaubandusleping Jaapaniga ning investeerimisleping Hiinaga. Samuti kavatsetakse alustada läbirääkimisi näiteks Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinide ja Indoneesiaga, kui vajalikud tingimused on täidetud. Tuleb ajakohastada olemasolevaid lepinguid Mehhiko, Tšiili ja ELi olulise partneri Türgiga.
Kaubanduspoliitika peab toetama Euroopa ühiskonna tõekspidamisi. Uus kaubandusstrateegia sisaldab kohustust, et ühegi kaubanduslepinguga ei nõrgestataks ELi nõudeid. Kaubanduslepingu tulemusena peab saama kaitsetaset ainult tugevdada, olgu see toiduohutuse, keskkonna- ja andmekaitse või muus valdkonnas. Strateegias on samuti sõnastatud rahvusvaheliste investeeringute kaitse küsimuses uus lähenemisviis, mis tagab riigile õiguse võtta üldsuse huvides reguleerivaid meetmeid. Uues strateegias on pööratud rohkem tähelepanu kaubandusläbirääkimiste läbipaistvusele. Euroopa Komisjoni veebisaidil on üldsusel juba praegu võimalik tutvuda mitme ettevalmistamisel oleva kaubanduslepingu tekstiga, kuid lähinädalatel ja -kuudel kasvab nende arv veelgi.
Kaubanduspoliitikat tuleks kasutada hoovana, mille abil edendada kogu maailmas Euroopa ja universaalseid väärtusi. Seepärast soovime kehtestada kõikides ELi uutes kaubanduslepingutes ranged sätted võitlemaks korruptsiooniga. Hoogustame samuti dialoogi arengumaadega, sest kaubandussoodustuste pakkumine võimaldab ELil nendes riikides võidelda inimõiguste rikkumise vastu kõige edukamalt.
Kuna üleilmsed tarneahelad on tänapäeval tihedalt läbi põimunud, soovib tarbija tooteid ostes olla kindel, et need on valminud õiglastes töötingimustes ja keskkonnale kahju tekitamata.
Üheks põhieesmärgiks on seatud lapstööjõu kasutamise kaotamine. Kaubandus- ja säästva arengu nõuded, mis Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse raames on kavas sätestada, ületavad oma ranguselt kõiki seniseid USA ja ELi norme. Nendes nõuetes on ulatuslikult reguleeritud ka töötajate õigused ja keskkonnakaitse.
Eurooplased teavad, et kaubanduse kaudu on meil võimalik parandada oma elatustaset. Kuid jätkuv debatt näitab, et kasu nimel ei olda valmis ütlema lahti oma väärtustest ja identiteedist. Uus strateegia võimaldab arvestada mõlemat vaatevinklit ja panna heaolu kõrval rõhku ka põhimõtetele, et astuda samm suurema tulemuslikkuse ja vastutustundlikkuse suunas.
